Mis minust?!

Spotify soovitas mulle eile nii muuseas Siiri Sisaski üht Uku Masingu luuleridadele kirjutatud laulu.

Eksami materjalid olid läbi loetud, tuuseldasin parajasti niisama mööda korterit ringi, pakkisin järgnevaks päevaks asju ja nii. Mõtlesin, et kuulan siis taustaks.
Mõned minutid hiljem avastasin end tardunult seismast ja klaasistunud pilguga enda ette vaatamast, kõik toimetused unustatud.

Kuulasin päris mitu korda. Hindasin kõrgelt. Hingasin sügavalt. Rahunesin. Naeratasin.

Soovitan teile ka: Siiri Sisask - Aeg mööda

Haiku hoolimisest

mõtlen hoolin ent
kas kunagi üldse ja
kui siis kas üksi

salaaed südames

sinu jaoks ma istutasin
salaaia südamesse
istutasin roose ja gerberaid
ja lillelisi mälestusi

sealt sai su vari minu silmi
ja sinu naer läks ringlema verre
sinu embust ma tunnen veel kätel
ja lõhna immitseb luudelt

see aed on nüüd kasvanud rohtu
kasvanud millekski muuks
kuid sinu kujuga jälg
on alles. jääb sulle truuks.

„Ma mõtlesin,“ sõnas Ipslore mõrult, „et kas siin maailmas on midagi, mis muudab elu elamisväärseks?“ Surm mõtles selle üle järele. „Kassid,“ ütles ta lõpuks, „kassid on toredad.“

-Terry Pratchett

Suvi on ja golf on ja päike on ja

hea on :)

Veidi aega tagasi sai läbi minu esimene aasta ülikoolis.

Keskkoolis olin ma oma eluga üsna rahul.
Päris lahe oli.

Little did I know.

Hoopis nüüd on lahe.
Ülikool on lahe.

Ja suvi on ka lahe :)

Palju plaane vähe aega.
Võtame kõik!

to (never) let go

Leidsin sahtlipõhjast vana postituse. Jagan nüüd.

to never let go. to go.

üks asi on minna laskmine. inimestel, asjadel, koolil, hobidel, komistamistel, vigadel.
ja teine asi on ise minemine. kõik muu ei lähe ära. kõik muu jääb paigale. aga sina. sina liigud.

kumb siis parem variant oleks? et sina jääd paigale ja lased lainetel üle pea uhtuda, sest kui nad kord tulevad, siis nad ka lähevad... ja ootad ja loodad, et head lained tulevad ehk tagasi. ja halvad ei tule. või ilmuvad ehk uued head lained.

või
ujud eemale. eemale neist lainetest. uusi otsima. et kui ikka on oluline laine, küll ta ka otsa ringi pöörab ja sulle järgneb...

kas "mine edasi ilma minuta" või "mina lähen, kas sa tuled ka?"
ja kui paljust me suudame lahti ütelda? kui paljust me tahame?

lahtilaskmise üle olen ma viimasel ajal palju mõelnud.
vist on liiga palju vaba aega.

igaljuhul

ma kardan seda. või kartsin. tolle vestluse ajal, kui üks tark inimene mulle nii hästi vastas.
ma ütlesin: ma kardan lahti lasta.
ja tema vastas: ära siis lase.

ta ütles: oota, kuni valmis oled.

ja kui ei ole.... siis ei peagi.


ja äkki ei olegi vaja.