kevad südames

On kevad minu aknalaual.
Kevad akna taga ka.
Kevad tänavalgi laulab
ja ei lase magada.

Hõiskab: "Mina lõpuks siin!"
ta trollis, trennis, koolis ka.
On kadund ootamise piin,
nüüd kevad autoroolis taas.

On kevad peidus pudelis
ja tunneb teda merevees.
Kuid  kõige rohkem kevadet
on peidus minu südames.

noooniiiii on ka meie kevad lõpuks käes :)
superilmad, supersöök, supertuju :)

well.
ilm on imeline.
päike paistab.
üheksa soojakraadi leidub ka.
imeline.

Talve lahkumine

Kahel pool teed seisavad inimesed ja saadavad endist kuningat pilguga.
Mõni naerab. Mõni mõnitab.  Mõni hõiskab. Mõne pilk on maas. Mõni lihtsalt vaatab.
Talv on löödud. Vapper sõjamees taandub üht jalga järel lohistades.
Aegamisi jõuab Talv sinna, kus seisan mina.
Ta vaatab mulle otsa. On ilmselge, mida ta mõtleb: "On sul mulle veel midagi öelda? Võibolla mõni nali, kivi, viimne naeratus või vihaavaldus? Palun, ole lahke."
Ta on küll löödud, kuid väärikus ei ole kuhugi kadunud.

Mida mõtlen mina? Hetkel on mul vanamehest kõrini ja ma ei suuda teda silmaotsast ka taluda.
Aga las ta paraneb. Las ta tuleb tagasi. Aga mitte varem kui 7 kuu pärast. Ärgu üritagugi varem tulla.

Talv seisab. Ootab minu hüvastijättu. Märki, et olen ta taandumist näinud. Ja mina tõstan käe ja annan talle au.

Head teed, sõdur.