i got a fever of a hundred and three

tegelikult on nii, et ma armastan oma ipodi.

sest ma tulin vihmas ja tuules koju ja tema pani mängima lily alleni - mister blue sky.

tuju läks märgatavalt paremaks. ja peale seda tuli foreigneri- hot blooded.

armastusväärne.

• ja pizza ja ma lähen paksuks. ohjah.
• ma tean, et ma peaksin ajalugu lugema, aga ma lihtsalt ei suuda.
• mu sünnipäev ja berliin lähenevad uskumatu kiirusega ja ma pole juba väga kaua aega nii põnevil olnud. tundub, et ma võin iga hetk hüsteeriasse langeda ja hullumeelselt naerma, karjuma või lihtsalt väga käheda häälega rääkima hakata.
• peaks mõne ägeda loo kitarril või klaverilgi ära õppima
• tegelikult ma tahaks trompetit mängida. can you imagine?

ning tegelikult näen ma üldse maailma läbi lillede viimasel ajal.

Hey you with the pretty face

Welcome to the human race

A celebration, mister blue sky's up there waitin'

And today is the day we've waited for

i like to read a murder mystery i like to know the killer isn't me

mulle jõudis äkitselt kohale, et ma käin nmk's, sest ma tahan kitarri mängida ja muusikat õppida ja kõik hakkas palju päikselisemana paistma.

mulle jõudis kohale, et lompidel pole kindlaid piire, et vesi on tee peal, mitte selle sees mingis lombiaugus. et vesi lihtsalt läheb madalamasse kohta ja kui auto üle sõidab, valgub ta tee peale laiali.

mulle jõudis kohale, et vihmast läikiv asfalt on tegelikult nii ilus.

mulle jõudis kohale, et ma olen nädala aja pärast berliinis ja ma olen vägaväga põnevil. tõsiselt. väga. cäga. põnevil.

mulle jõudis kohale, et ma olen nädala aja pärast 15.

ja mulle jõudis kohale, e see faktitulv ongi kõik, mis mul öelda on.

aa ja muide, niipalju siis kooli steriilsusest, täna hommikul ma nägin oma silmaga prussakat mööda välisseina üles ronimas. õnneks ta oli väljas, THANK GOD for that.

sa tule nüüd, käega kõigel löö, mis sind kinni peab ja hoiab sind kaugel.
vaata, siin ongi paradiis, millest oled sa unistand kaua, näed nüüd!

tegelikult on täna üks väga ilus sügispäev.

tegelikult ma isegi võibolla tean, kus need saksa maakonnad asuvad. aga vene dialoogiga on teine asi.

ma ei mõista iseend

Ma kipun hoiduma inimestest, kes mulle meeldivad.  Salajas meeldivad, ma mõtlen.
Ma ei julge enam nende pilguga kohtuda. Ei julge õieti nendega rääkidagi. Kuigi tahaks lähedasemaks saada, kaugenen. Miks küll?
Kas ma kardan? Kas arvan, et kui avan end liiga palju, tõmbuvad nad eemale? Võibolla kardan, et nad loevad mu pilgust midagi välja? Midagi, mis oleks parem saladusse jätta?
Aga miks ei jätka ma asju nii, nagu nad varem olid?
Tasa ja targu.
Sest, kui ma eemaldun, paistan ma ilmselt väga tagasihoidliku ja väga igava tüdrukuna. Ja miks mul seda vaja on? Miks ometi?
Mõnikord ma tõesti ei mõista iseennast.

See peab muutuma. Peab. muutuma.