Mulle meeldivad kolmapäevad.
Mulle meeldib Tallinn
öistes tuledes.
Mulle meeldivad värvid.
Mulle meeldib naer.
Mulle meeldib isegi sügis.
Mulle meeldid sina.
Jah.
Mulle meeldivad kolmapäevad.
Wednesday, October 24, 2012
Thursday, October 11, 2012
Saksa olümpa infotund
Istun keldris
võõras majas
mõtlen süngeid mõtteid
miks on selles
ruumis ajas
nõnda süngeid võtteid
õpilaste piinamiseks
pigistamiseks
õrritamiseks
ärritamiseks
suretamiseks
raputamiseks
sakutamiseks
kangutamiseks
kägistamiseks
lämmatamiseks
uputamiseks
igasugune seks
võõras majas
mõtlen süngeid mõtteid
miks on selles
ruumis ajas
nõnda süngeid võtteid
õpilaste piinamiseks
pigistamiseks
õrritamiseks
ärritamiseks
suretamiseks
raputamiseks
sakutamiseks
kangutamiseks
kägistamiseks
lämmatamiseks
uputamiseks
igasugune seks
Thursday, September 27, 2012
Mõnikord ma kukun kokku
sest mõnikord ma kukun
ja mõtlen liiga palju
liiga halbu mõtteid
ja mõnikord ma vajun põhja
sest mõnikord ma vajun
ja maailm surub mu
veel sügavamale
ja mõnikord on raske olla
sest mõnikord on raske
ja mu sisemus tundub
nii väga
väga
tühi
ja ma klammerdun su külge
ka siis kui viibid kaugel
ja klammerdun
ja hoian kinni
ja tõusen pinnale
veel üks kord
päästad sa minu
mu päikene
mu kullatükk
mis küll saaks
kui sind enam ei oleks
Friday, August 10, 2012
Muusika mu sees ja ümber
Kui pole ammu trennis käinud, ei tõmba sinna üldse. Kuid kui korra siis väljakule satud... oh seda rõõmu oh kuidas lööks oh kuidas jookseks.
Paljude asjadega on nii. Kui korraks tunde jälle kätte saad, siis tahaks veel ja veel ja veel...
Sel nädalal võtsin üle pika aja ette pillimängu.
Kui klaveri taha istusin, ärkasin ellu. Esimesele loole järgnes teine, teisele kolmas.
Sõrmed voolasid üle klahvide ja hinges tärkas rõõm.
Edasi võtsin kitarri. Võtsin noodi. Crescendo diminuendo accelerando ritenuto forte piano andante allegro legato staccato titi tairi taa-aa.
Ja muusika oli mu sees ja mu ümber.
Ja ma tundsin, nagu loksuks kõik paika ja poleks ühtki muret ning oleme ainult muusika ja mina.
Ja kõik oligi hästi.
(kuigi ma ei taha teada, kuidas see välja kostus, mu mänguoskusi arvestades ha)
Paljude asjadega on nii. Kui korraks tunde jälle kätte saad, siis tahaks veel ja veel ja veel...
Sel nädalal võtsin üle pika aja ette pillimängu.
Kui klaveri taha istusin, ärkasin ellu. Esimesele loole järgnes teine, teisele kolmas.
Sõrmed voolasid üle klahvide ja hinges tärkas rõõm.
Edasi võtsin kitarri. Võtsin noodi. Crescendo diminuendo accelerando ritenuto forte piano andante allegro legato staccato titi tairi taa-aa.
Ja muusika oli mu sees ja mu ümber.
Ja ma tundsin, nagu loksuks kõik paika ja poleks ühtki muret ning oleme ainult muusika ja mina.
Ja kõik oligi hästi.
(kuigi ma ei taha teada, kuidas see välja kostus, mu mänguoskusi arvestades ha)
Wednesday, July 18, 2012
suvi on. põrgusse probleemid.
suvel on nii tore olla
maal
lihtsalt on
ärkad
lähed magama
oled
ei ole
teed tööd
oled õues
oled toas
päevitad
ujud
sõidad rattaga
jalutad
käid metsas
käid põllul
korjad maasikaid
sööd maasikaid
oled sõpradega
oled perega
oled üksi
loed
vaatad filme
käid saunas
kirjutad
laulad
räägid juttu
oled hästi tasa
nutad
naerad
puhkad
mida hing vaid ihkab
ja oled rõõmus ja rõõsa ja rahulik.
või võibolla on see ainult minuga nii
maal
lihtsalt on
ärkad
lähed magama
oled
ei ole
teed tööd
oled õues
oled toas
päevitad
ujud
sõidad rattaga
jalutad
käid metsas
käid põllul
korjad maasikaid
sööd maasikaid
oled sõpradega
oled perega
oled üksi
loed
vaatad filme
käid saunas
kirjutad
laulad
räägid juttu
oled hästi tasa
nutad
naerad
puhkad
mida hing vaid ihkab
ja oled rõõmus ja rõõsa ja rahulik.
või võibolla on see ainult minuga nii
Saturday, June 9, 2012
Kellele ma pean tänulik olema?
Kõik, millesse uskusin... ma ei tea enam, kas see on õige.
Ei tea enam, mis on õige.
Ei tea enam, mis on.
Ei tea enam, mis.
Ei tea enam.
Ei tea.
Ei.
Ma ei tea.
Olen alati arvanud, et selles maailmas pole midagi üleloomulikku.
Kui, siis ehk loodusvaimud. Loodus on mulle alati meeldinud. Ja samas veidi hirmutanud. Nagu oleks selles enamat, kui silmaga hoomata suudame.
Nüüd ma kahtlen.
Usun endiselt raudkindlalt evolutsiooni, see on selge. Teaduslikult tõestatud, loogiline, vsjo.
Aga.
Hakkan arvama, et keegi peab seal kõrgemal veel olema.
Keegi, kes teeb otsuseid.
Keegi, kes meid suunab.
Aga ma ei tea, kes.
Kas tõesti Jumal?
Või jumalad mitmuses?
Või vaimud?
Või Loodus? Suure tähega Loodus?
Või on seal mingi määramatu jõud, hiigelsuur ja kõiketeadev?
Või ei ole seal siiski midagi ja kõik see veidrus, mida me/sa viimasel ajal kogenud oleme/oled, on lihtsalt üks määratu suur kokkusattumus?
Ajude vingerpussid?
Saatuse nööge?
Mis siin õieti toimub?
Ei tea enam, mis on õige.
Ei tea enam, mis on.
Ei tea enam, mis.
Ei tea enam.
Ei tea.
Ei.
Ma ei tea.
Olen alati arvanud, et selles maailmas pole midagi üleloomulikku.
Kui, siis ehk loodusvaimud. Loodus on mulle alati meeldinud. Ja samas veidi hirmutanud. Nagu oleks selles enamat, kui silmaga hoomata suudame.
Nüüd ma kahtlen.
Usun endiselt raudkindlalt evolutsiooni, see on selge. Teaduslikult tõestatud, loogiline, vsjo.
Aga.
Hakkan arvama, et keegi peab seal kõrgemal veel olema.
Keegi, kes teeb otsuseid.
Keegi, kes meid suunab.
Aga ma ei tea, kes.
Kas tõesti Jumal?
Või jumalad mitmuses?
Või vaimud?
Või Loodus? Suure tähega Loodus?
Või on seal mingi määramatu jõud, hiigelsuur ja kõiketeadev?
Või ei ole seal siiski midagi ja kõik see veidrus, mida me/sa viimasel ajal kogenud oleme/oled, on lihtsalt üks määratu suur kokkusattumus?
Ajude vingerpussid?
Saatuse nööge?
Mis siin õieti toimub?
Friday, May 18, 2012
Ilmast
Senimaani olen arvanud, et tõsiselt hea on ilm siis, kui päike paistab ja väljas on 30 kraadi.
Ma ei ole seda arvamust muutnud. Ma armastan sooja. Olen nagu kass, kelle meelistegevuseks on päikese käes peesitamine ja nurru löömine.
Just paar päeva tagasi nägin unes, et olen jälle Kreetal...
Aga see selleks.
Täna ei olnud selline ilm. Täna oli umbes 11 kraadi sooja, puhus üsna tugev tuul ja aegajalt piilus pilvede tagant välja päikese kuldne juukselokk.
Ja olin mina. Pisike mina. Astusin hommikul õue. Vaatasin kevadisi õisi raevuka tuule käes üle tänava lendlemas. Vaatasin neid päikese käes helkimas. Kuulasin dramaatilist muusikat.
Ja mulle meeldis. Mulle meeldis väga.

See tänane ilm - üks minu uusi lemmikuid. Tunnistan, et naudiksin veel rohkem, kui oleks paar-kolm-neli-viis-kuus kraadi soojem, aga kõike head ka ei saa.
Sest see tuule ja kevade ja päikese sümbioos oli võrratu.
Lihtsalt kuidagi... fierce. Täna oli nii fierce ilm.
Ja see oli hea.
Ma ei ole seda arvamust muutnud. Ma armastan sooja. Olen nagu kass, kelle meelistegevuseks on päikese käes peesitamine ja nurru löömine.
Just paar päeva tagasi nägin unes, et olen jälle Kreetal...
Aga see selleks.
Täna ei olnud selline ilm. Täna oli umbes 11 kraadi sooja, puhus üsna tugev tuul ja aegajalt piilus pilvede tagant välja päikese kuldne juukselokk.
Ja olin mina. Pisike mina. Astusin hommikul õue. Vaatasin kevadisi õisi raevuka tuule käes üle tänava lendlemas. Vaatasin neid päikese käes helkimas. Kuulasin dramaatilist muusikat.
Ja mulle meeldis. Mulle meeldis väga.
pildi autor Marie Stupecky
Sest see tuule ja kevade ja päikese sümbioos oli võrratu.
Lihtsalt kuidagi... fierce. Täna oli nii fierce ilm.
Ja see oli hea.
Subscribe to:
Posts (Atom)