kiidulaul

anyways, ma olen oma väikse venna üle nii uhke, ta roomab. vaevaliselt küll, aga telekapuldi poole läheb jumala hoogsalt. üks käsi teise ette ja üks jalg teise ette. ja vahepeal patsutab põrandat.
ja üleüldse ta on nagu megatore, ma ei saa tema poole vaadates kuri olla, ükskõik kui kehv tuju mul on, vaatan teda ja naeratan. mida head ma teinud olen, et mul selline väikevend on?
ja kui ta minu poole naeratab, on mu tuju nii hea ja ta lihtsalt muudab mu päeva paremaks.

yes, ma pingutan ikka üle nagu uhke lapsevanem.

lõpetan oma kiidulaulu nüüd. adios.