muhahahahaaa, my challenge failed. wow, ma avastasin, et mul ikkagi on elu ja ma ei pea iga päev blogi! ma arvasin vastupidist.
okei, tegelt ma lihtaslt töötasin ühe haridusministeeriumi ajaloo uurimistöö "Koolitöö tänapäeval ja vanasti" kallal eile päev otsa. Selle aja, mis teised seda tööd ei teinud ja ma Robinit hoidma ei pidanud.
gosh, ma tahaks seda läpakat.
teaduslikult tõestatud, et mul on vaja magada vähem kui kaheksa tundi, sest ma läksin südaööl magama ja kell 8 oli uni läinud.
muide, ärge tehke enne magamaminekut mataülesandeid, isegi mitte kaugõppe omi, sest muidu võib juhtuda, et kui te öösel mingi nelja paiku üles ärkate, on teie unesegasteks mõteteks iseenda pikkuse ja laiuse ja põlvede protsendid. (kas ma olen teile maininud, et mu mõtted kohe peale ülesärkamist on alati väga veidrad? hiljem naeran alati)
miks ma kell kolmveerand üheksa siin rõõmsasti blogi pean?
peaks kellaviieteed jooma hakkama.
kuule helena, kui me Inglismaale läheme, siis korraldame ennast kuidagi troonipärijateks ka, eksju.
selgus, et Gardner suudab Stoutiga võistelda. Ja mõnes punktis läheb temast isegi mööda! ses mõttes, et mõlemate raamatutes on häid kilde ja lihtsalt hästi mõnus on lugeda. Stoutil on Wolfe muidugi, seda tegelast ei ületa. Aga Gardneril on väike romanss peategelase ja tema sekretäri vahel...
never mind.
No comments:
Post a Comment