nii.
mõtlesin, et peaks midagi kirjutama.
mul isegi oli mingi mõte.
aga see on vist läinud.
võibolla rikastan teid hoopis mõne oma pisikese poeemiga.
Oh, kuis ma armastan rääkida,
sõnu meeldib mul ritta seada.
Lihtsalt laisalt lauseid vorpida,
teeselda: kõike tean ma.
Suuga suuri losse ehitada,
need venivate tähtedega mehitada.
Kuid siis saabub asja pahupool:
ründab vaenlane, lõpp muinaslool.
Õpetajalt, minu kuri koll ta,
taaskord saan vastu pükse.
Sest tunnis vait olla
mina ei armasta üldse.
No comments:
Post a Comment