minu elu on praegu selles järgus, kus peab kohutavalt palju valikuid tegema.
mis kolmas eksam teha, mida lõpetamisele selga panna(loomulikult eriti tähtis valik), mis harru edasi minna, mis kooli edasi minna, mida järgmine vahetund puhvetist osta, millest kunstis pilti teha, mis kirjandi teemat valida, süüa kommi või mitte süüa, ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi.
viimasel ajal on kõik üks suur otsustamine.
ja need otsused ei tule lihtsalt. in fact, nad ei tule üldse. ei lihtsalt ega raskelt.
võibolla, kui neile aega anda, hakkavad tulema. peavad hakkama. sest kui ei hakka, olen ma omadega ikka täitsa perses.
Tuesday, January 18, 2011
optimism ja pessimism
ma avastasin eile trennis, et kui ma mõtlen, et oi, kui sitasti mul läheb, ma nagunii kaotan, siis ma kaotangi. aga kui ma ütlen enne punkti mängimist, et, vaata, ma nüüd võidan, siis enamasti võidangi.
positiivne suhtumine muudab kõike. või?
miks arvatakse, et pessimism on nii halb?
oletame, et olen suur optimist ja arvan näitkes, et saan eesti keele eksamil maksimumpunktid. oletame, et maksimum on sada.
kui olen pessimistlikum, arvan, et saan umbes 2 punkti.
ja oletame, et kui tulemused kätte saan, sain nii umbes 85 punkti.
kui ma ootasin sadat, olen ma ilmselt ikka pettunud.
kui ma ootasin kaht, olen ma õnnelik. tohutult õnnelik.
Mõnikord ei ole hea väga palju oodata.
Siis ei ole kukkumine nii valus, pettumus nii suur.
Kui midagi ei oota, ei pettu.
Kui midagi suurt ei looda, ei kuku pilvedest põntsuga maa peale.
Nii on vähem valu.
Kuigi, natuke halb kõrvalnäht võib olla, et on ka vähem rõõmu...
mina isiklikult arvan, et minu sisemuses on pessimism ja optimism piisavalt hästi tasakaalus.
minus on piisavalt pessimisti, et mitte liiga palju pettuda ja piisavalt palju optimisti, et igapäevaselt õnnelik olla.
ma olen ju kaalud, after all. ma pean tasakaalus olema. Kui mitte väliselt, siis sisemiselt.
positiivne suhtumine muudab kõike. või?
miks arvatakse, et pessimism on nii halb?
oletame, et olen suur optimist ja arvan näitkes, et saan eesti keele eksamil maksimumpunktid. oletame, et maksimum on sada.
kui olen pessimistlikum, arvan, et saan umbes 2 punkti.
ja oletame, et kui tulemused kätte saan, sain nii umbes 85 punkti.
kui ma ootasin sadat, olen ma ilmselt ikka pettunud.
kui ma ootasin kaht, olen ma õnnelik. tohutult õnnelik.
Mõnikord ei ole hea väga palju oodata.
Siis ei ole kukkumine nii valus, pettumus nii suur.
Kui midagi ei oota, ei pettu.
Kui midagi suurt ei looda, ei kuku pilvedest põntsuga maa peale.
Nii on vähem valu.
Kuigi, natuke halb kõrvalnäht võib olla, et on ka vähem rõõmu...
mina isiklikult arvan, et minu sisemuses on pessimism ja optimism piisavalt hästi tasakaalus.
minus on piisavalt pessimisti, et mitte liiga palju pettuda ja piisavalt palju optimisti, et igapäevaselt õnnelik olla.
ma olen ju kaalud, after all. ma pean tasakaalus olema. Kui mitte väliselt, siis sisemiselt.
Monday, January 10, 2011
kümme tundi on jäänud ärkamiseni
üheksa pisikest plaani mu pisikeses peas
kaheksa jalga vilkalt võrku koovad
seitse ohvrit sinna kinna jääb
kuus laulu kolu see ringi käivad
viis pead on nõupidamiseks koos
neli minutit veel
kolm tassi teed
kaks silmapaari üksteist silmitsemas
üks põgus hetk, mil kõik on hästi
üheksa pisikest plaani mu pisikeses peas
kaheksa jalga vilkalt võrku koovad
seitse ohvrit sinna kinna jääb
kuus laulu kolu see ringi käivad
viis pead on nõupidamiseks koos
neli minutit veel
kolm tassi teed
kaks silmapaari üksteist silmitsemas
üks põgus hetk, mil kõik on hästi
Subscribe to:
Posts (Atom)