nüüd ma tean, et ma ei osanud seda ülesannet, sest me pole seda veel õppinud.

when you love somebody it's hard to think about anything but to breathe

loomulikult ma alustan imelisest maad katvast lumevaibast.

üks väike fakt: eile õhtul kinno minnes olin ma piisavalt tark, et 21B peale minna, sest mul oli nii külm ja ühtegi muud sõiduriista ei tulnud, niisiis jalutasin ma tuisuga balti jaamast solarisse.
ja kui välja arvata, et libe lumi, kõva tuul ja tasakaalutundeta mina ei käi kokku, oli see väga meeldiv.
lumi ikkagi.

jaa mataolümpiaad. esimene olümpiaad, kus ma täiesti reaalselt ühe ülesande tegemata jätan. sest see lihtsalt ei jõudnud mulle kohale. proovisin sadat erinevat moodi lahendada, ja lõpetasin ikka võrrandiga 0 = 0 .
tore.

aaaaga geo olümpiaadil ma sain edasi, ja see on hästi tore.

ja ma olen justfilmil kolm filmi ära näinud ja "Hapnik" on tore ja natukene mõtlemapanev film ja "Mässav noorus" on ka tore, aga "Inimesed, kes teevad müra" lihtsalt nagu üldse ei istunud.

ja nii on.

In the meadow we can build a snowman,
Then pretend that he is Parson Brown


He'll say: Are you married?
We'll say: No man,
But you can do the job
When you're in town.

long story short

põhimõtteliselt.

läheb elu ikka ülesmäge.

mul on sadu tuhandeid plaane oma tuleviku kohta ja mul pole õrna aimugi, mis minust saab.
aga pole viga.
ükskord ma mõtlen selle välja. loodetavasti enne, kui ma olen 95.

kitarri üksi ma mängida ei oska, aga ansamblis on täitsa tore.
ja võibolla VÕIBOLLA on selle sama grupiga megalahe ettevõtmine tulemas.
niiet VÕIBOLLA on mul järgmise sügisvaheaja plaanid olemas. jah. see on väga kaugel tulevikus.

ja jälle on olümpiaadiaastaaeg algamas, kusjuures see aasta on kõik ilmselt vägaväga raske, niipalju kui ma vaadanud olen, ja linnavoorud jäävad mulle ilmselt püüdmatusse kaugusesse.

ning head muusikat leian ma valdavalt kontide vanu osasid vaadates.

ja mu farm areneb ja facebook võtab enamuse ajast.

aga kõik mu elus on praegu ühtaegu väga segane ja pingeline ning lihtne ja selge.
sest ma tean, mida ma kõige rohkem teha tahan ja selles ei takista mind keegi.


my wandering soul found solace at last,

I wanted to know how long it would last.

you're an angel

Oh let your eyes look into mine
You know I loved you all the time
I loved you all the time
Oh how I missed you when you weren't mine

some say love

Astusin täna oma tänavale ja nägin niivõrd kaunist pilti.

märg maapind on täis vastu asfalti surutud sügislehti. vihma kallab taevast alla. väikesed vihmapiisad põrkavad lehtedelt ja märjalt teekattelt parr sentimeetrit tagasi, et siis ühineda suure lombiga, mis keset teed aina kasvab.
ja tänava ääres seisva auto tulede valgusvihus paistis see vägagi lummav.

aga kuna ma olen külmetanud ja liiga laisk, ei hakanud ma koju jooksma, fotokat tooma ja tagasi tulema.

some say love it is a river. kätlin. see kummitab.

we are not what you think we are

põhimõtteliselt.

äkitselt tuli tuju kõik oma mõtted kirja panna ja laia maailma rändama saata. mõtlesin, et kirjutaks kõik südamelt ära. kõik, mis seal veel on.

aga ei, ärge lootusi kõrgeks ajage, mu südamesaladused jäävad minu kanda.

aga midagi kirjutaks ikka.

esiteks. farmville.
täiesti ajuvaba, kui palju aega see mäng võtab.
ma tõusin laupäev pool tundi varem üles, et oma mustikad ära korjata
tavalises elus tuleb pidevalt jutu sees päris palju farmville'i vihjeid
alla poole tunniga ei maksa kindlasti arvestada, kui juba kord oma farmi lähed
sõltuvust tekitav.

teiseks. the wtf game.
veel ajuvabam mäng.
miks peaks ühele gorillale üldse sidrunid maitsema?
peale 30 mängukorda suudab see gorilla mind ikka üllatada iga kord, kui ta liikuma hakkab pm
aga jah, see ei tekita niiiii palju sõltuvust

kolmandaks. jõulud.
uskuge või mitte, aga ma olen pm terve õhtu ainult jõululaule kuulanud.
niisugune igatsus on peal.
selle aasta esimesed piparkoogid ja mandariinid on juba söödud.
klaveril kõlavad ka suhteliselt iga päev mu lemmikjõululaulud.

neljandaks. kondid.
vana kinnisidee on jälle tuhast üles tõusnud.
vaatan ja naeratan. lihtsalt üks suur õnnelik irve levib üle näo.
ei tegelikult naljad on seal ka head.


viiendaks. sõprus.
on imepärane, kui palju sõprus võib teha ja tähendada.
lasen teil endal seda teemat edasi arendada.

ja kuuendaks, lõpetuseks, jälle mõned kenad laulusõnad

I can't see the stars anymore living here

Let's go to the hills where the outlines are clear


Bring on the wonder
Bring on the song
I pushed you down deep in my soul for too long

pühin pisara, võtan vasara

mul oli hommik otsa nii hea tuju, miski nagu sädeles mu sisemuses kogu aja. nii tore.

siis tuli vene keel. ja millegipärast oli hea tuju nagu peoga ära pühitud. lihtsalt istusin ja masetsesin terve tunni.

kehalises tuli tuju natukene tagasi.

trennis tuli kohe palju tagasi. trennis ma olin alguses nagu tules, punktid tulid ja tulid.
khmn. lõpp nii hea ei olnud.

aga laulmine möödus jälle mases. nii et mu tuju on päev otsa väga valikuline olnud.

jaaaaaaaaa

When the moon hits you eye like a big pizza pie, that's amore
When the world seems to shine like you've had too much wine, that's amore
Bells will ring ting-a-ling-a-ling, ting-a-ling-a-ling and you'll sing "Vita bella"
Hearts will play tippy-tippy-tay, tippy-tippy-tay like a gay tarantella

When the stars make you drool just like a pasta fazool that's amore
When you dance down the street with a cloud at your feet you're in love
When you walk down in a dream but you know you're not dreaming signore
Scuzza me, but you see, back in old Napoli that's amore

jõuluootus

ma ei mäleta eelmist mate tundi, kus ma nii reaalselt hoopis teistele asjadele mõtlesin.
ehk siis haaras mind täna üsna äkitselt painav igatsus jõulude järele.
ma kujutasin ette, kuidas ma istun üksi suures tugitoolis oma praksuva kamina ees. kuidas akna taga keerleb vaikselt lumi ja toas levib kuusepuu lõhn. kuidas ma söön piparkooke ja mandariine, loen häid raamtuid ja vaatan "Grinchi".
ja ma veetsin terve mate selle unistusepildi üle juureldes, vihiku servale jõululaulusõnu kirjutades ja suurt hingepiina(et jõulud ei ole veel käes) tundes.
see oli selline äng, mis minus keerles.

aga 51 päeva on veel oodata
ja selle 51 päeva sisse mahuvad igasugused toredad asjad.

nägudeni, rahvas

I'm dreaming of a white christmas with every christmascard I write.
May your days be merry and bright and may all your christmases be white.