i can feel the sweet scent of change in the wind

kevad on poolel teel. Tegelikult on ta juba kohal, aga pika ja raske talve tõttu pole lumemütsid veel päris sulanud.

kool ja klaver ja trenn ja laulmine.

klaveriõps küsis(tal on ärritav komme minu teadmisi kontrollida), miks on Suur Reede, ja mina vastasin.
trenni andis Sven-.-  
laulmas oli jälle mariatškin.
laulsime vana-inglise keelt.

since you've gone i 've lost that chip on my shoulder.

when patty went to college

ma olen oma veelmitteniipika elu jooksul lugenud vähemalt kaks korda Jean Websteri raamatut "Kui Patty käis kolledžis". Ja iga kord, kui ma selle raamatu jälle kätte võtan, ei mäleta ma, millest seal juttu on. Võiks järeldada, et nii mõttetu raamat. Aga ei ole. See on täiega lõbus. Jah, ma lugesin seda uuesti, nii et nüüd vähemalt kolm korda elus. Jah, erilist kulminatsioonipunktini arenevat sündmustikku ei ole. Raamat räägib lihtsalt kolledžitüdruku Patty seiklustest ja lõbusatest juhtumistest. Pattyl on imepärane võime kõigest ilma raskusteta ja ainult sõnade abil välja tulla. Ta võib vabalt rääkida kõige absurdseimaid valesid, nii et teised neid uskuma jäävad. Ta teab kõikide õpetajate nõrkuseid ja teab, kuidas tarka muljet jätta. Ja kõigiga saa hästi läbi ka. tahaks ka selline olla oma ülikooliajal(mida ma juba väga ootan).
Ja see raamat leiab koha mu uues raamatute top 10-s. kohe kindlasti. Hüperlõbus.

Nii et lugege kõik Jean Webster "Kui Patty käis kolledžis"

ma tulin koju läbi järve. sõna otseses mõttes. väike kruusarada Veskimetsas, onju. Noh, see oligi üks suur järv. Mina ei märganud, et terve see rada lomp on(no loomulikult, mina ei märka ju kunagi midagi, kui ma millestki mõtlen). Astusin siis lihtsalt paksu lume sisse, et lombist mööda minna. Aga lume all oli ka vesi. Ja siis äkitselt olin ma juba järve keskel ja mu saapad olid vett täis. Mis mul üle jäi, kõndisin uhkelt läbi järve teisele kaldale välja ja lirtsusin koju. Normaalne.

ma olen natuke oma enesekindlusest tagasi saanud. viimati ma nägin seda umbes.... 5-aastaselt??


KOOLIS PAISTIS PÄIKE!

help me out

ma käisin vaatamas filmi "Tudengimuusikal" Kinomajas, mille me Hennuga üles leidsime (WOW).  saalis oli mingi max 10 inimest, aga teenindaja oli veidi veider 80-aastane mutikene. lihtsalt veidi creepy, aga ei midagi hullu.
igatahes, mu onu oli filmi operaator. operaatoritöö oli küll suurepärane, jah. kui onu nimi tuli tiitlites, siis ma hakkasin rusikaid õhku peksma.
ainus negatiivne külg filmi juures oli see, et laulude ajal oli muusika kuidagi vali, nii et sõnu väga kuulda ei olnud. aga laulud ise ja film ise ja kõik olid supahh. nüüd ma ootan oma ülikooliaastaid veel rohkem. aaja ma tahan üle Tartu kaarsilla kaare käia. see on juba suht mitu aastat minu üks elueesmärkidest olnud. I'll do it once, you'll see.
btw, i like tartu. and tallinn. and otepää. and london. and rhodes. and munich.

oo ja maria on tallinnas. cool.
me karoliinaga mõtlesime enne ja pärast tema saabumist, et kuidas saab üks inimene olla niii perfektne??? seletama vist ei pea.
just wondering.

please help me out of clumsiness, suspense and indecision.

and that's all.

horton

hi.

ma pean teile rääkima Hortonist. see on ikkagi nii megalahe film. võiks arvata, et see on järjekordne animafilm, nagu autod, robotid, üles, jne. aga ei. ma ei saa, minu meelest on ikkagi supernaljakad killud selles filmis.
näiteks:
me võiksime asutada oma klubi! ja liikmeks saab ainult siis, kui sul on peas lahe müts!

horton: suured tänud minu semu Mortonile, kes oli alati minu kõrval. Õigemini mitte päris kõrval, ta peitis end põõsastes. Ta on ju tillu!  
morton: mees, sa oled sõdalaspoeet.

aiaiaiaiaiaiaiaaa, hihi, ma niisama, ei tea sõnu.

võibolla on mu vaimustus asjatu, aga hetkel ma olen siiski väga vaimustatud.

eile vaatasin Printsessi päevikud 2, see tekitas jälle mõtte, et mis tunne oleks olla president. aga samas, ma ei tea ikkagi. kogu see poliitika ja tähelepanu. kindlam on olla õpetaja, ajakirjanik või operaator, i would say.

ja, ma lugesin hiljuti(paar nädalat tagasi) raamatut "Emma", mida on alustanud Charlotte Bronte. Ta jõudis enne surma kirjutada 2 või 3 peatükki. Paarsada aastat hiljem tegi jutu valmis naine, kes nimetas ennast "another lady".    ja ma sain teada, kes ta on! lugesin "Uhkuse ja eelarvamuse" autori tutvustust, ja seal oli tema teoste hulgas "Emma". ja kui sellest veel küllalt ei oleks, siis oli veel kirjas, et ta oli häbelik, ja ütles tihti oma kugusid ette lugedes, et need on "kellegi daami" kirjutatud. nii et success.
and that's all.

who am i

okei, ma olen Otepäält tagasi.

kolm hirvekest jalutasid üle mäe soola limpsima, minu aknast oli perfektne vaade. nii armas.

ma joonistasin oma hingelinnu valmis.

ja ma tean nüüd, miks meie õpetaja esmaspäeviti koolis peab käima! kairi salu läheb lapsepuhkusele, congratulations krista, sul oli õigus.

ja ehk siis kannatame ühe veerandi ära seda tunniplaani.

mul on mingi snäkisõltuvus peal, täiesti jube.

ma lugesin Jane Austeni "Uhkuse ja eelarvamuse" ka läbi. kuna ma olen naljakalt selliste vanaaegsete raamatute fänn, siis mulle meeldis. teile ilmselt ei meeldiks.

ja Lily Alleni ja Dizzie Rascali "Wanna be" hakkas mulle meeldima. Lily osa selles valdavalt.

ja ma vaatan sikit väga suure respektiga, kui ta selle soengu teeb. ma mõtlesin ka vahepeal, et ajaks küljed kiilaks. aga mina oleksin keskelt ka lühemaks ajanud ja kukeharja teinud. nii et, GO SIKI!

täiesti lõpp, kuidas mul siia mitte midagi kirjutada ei ole.

so you might as well quit

tervitused otepäält

Ei ole teist sellist tunnet nagu see, kui sa lihtsalt viibid ümbruskonna kõrgeima tipu otsas ja vaatad loodust. See tekitab tunde, et sa oled maailma valitseja.

jah, ma käisin jälle mootorsaaniga sõitmas. sellega jõudsingi sinna mäetippu.
lumelauaga sõitsin ka. meie mägi oli nii kõva, et see oli sama hea kui Kuutsemägi. Ainus erinevus, et Kuutsekal ma sõidan blade'idega. aga seekord me kuutsekale ei lähe.
hommikul oli megasobiv ilm välutegevusteks, väljas oli soe, aga lumi kandis väga hästi, kõige pealmise kihi peal sai kõndida, mäest alla lasta ja lühikesi kurve teha saaniga.
siis lõunaks tuppa ja õue tagasi. ja kõik oli muutunud. vahepeal sadas vihma ja üldse oli liiga soe, lumi ei kanna enam nii hästi, puhas lödi. ja sõidud olid aeglased.
kui kaspar saani juhtis ja ma kaasa sõitsin, siis üks hetk vajusime sisse ja oleks ümber käinud. napikas oli, päästsime kuidagi saani ära ja elame veel. JIIIHAAA.
ja ülejäänud aja nohutsen ja teen musa referaati.
ma avastasin nii palju uut lily alleni kohta. ma olen hämmingus.

igal juhul olen rahul, et ma Otepääle tulin. Loodame, et hommikul on jälle maapind ära külmunud.

so greetings from the kingdom of winter.

be safe.

sada täis

ja minu sajas postitus tuleb üks väga hädaldamispostitus.
WTF IS WRONG WITH THE PEOPLE WHO MAKE OUR SCHEDULES???
täiesti lõpp, teisipäeviti kaks vene keelt?? ma suren. ja poistel reede kolmas tund vaba??
ja kõige tähtsam, esmaspäeviti kaks saksa keelt?? õpetaja ei ole kooliski ju esmaspäeviti. või vähemalt, seni ei ole olnud. nad võtavad ta vaba päeva ka ära, tal on iga päev tunnid. nagu tõesti, punkt 1, mis vanal tunniplaanil viga oli ja punkt 2, mis, solgi te nüüd kokku keerasite?? tõesti haige. see rikkus mu suurepärast tuju-.-

aga nüüd midagi rõõmsamat ka. eile marisega roccas, kus me nägime beatrice'i, kes on juuksevärvi muutnud ja läks modellikoolitusele, ja elerit, kellel oli sünnipäev. hiljem liitus kaspar ka meiega.
leidsin igasuguseid lahedaid asju, aga ema praakis(õhtul poodi koos rahaga tagasi minnes) kõik peale ühe pluusi Seppäläst välja. aga minu templi/sooduskupongiraamat oli ka koju jäänud, nii et ma ei saanud seda ka tol hetkel. arvake ära, kellel oli paha tuju. natuke paremaks läks siis, kui ma kaks nektariini ära sõin.
aga täna siis Helena ja Hendrika ja Kristaga uisutama, et nad saaks oma hinde ära parandada. minul oli lihtsalt igav. pluss veel see, et ma pidin nagunii Rocca oma pluusi järgi minema. niisiis läksime ja ostsin ja sõime Pacos, ja ma sain veel tasuta pannkoogid ka(kui oled samal päeval ostnud Roccast üle saja krooni asju). lahe.

ja oma uue pluusiga ma vist käin terve suvi läbi.

aga eile ostsime ikkagi midagi, raamatuid. (noh, ja süüa ka.)  ehk siis "Väikese Nõia", mille minu suureks üllatuseks on kirjutanud "Krabati" jha "Röövel Hotsenplotzi" autor Otfried Preussler, Kasparile, "Videviku režissööri märkmeraamatu" Marisele ja "Sodimisvihiku neile, kel on kontoris jube igav" ja "Kiilivõrendiku"(mille kirjutas "Reis Merejõele" ja "Kaasani tähe" autor Eva Ibbotson!) mulle.

ja üks küsimus ka, kuidas ma peaks mäletama kohustusliku kirjanduse raamatut, kui ma peale seda lugesin läbi veel "Võlurite gildi", "Õpilase", "Ülemlordi", "Heleni lapsukesed" ja "Kiilivõrendiku"???
ma ei mäleta muffigi enam.  aga jah, eks ma saan hakkama, sirvin seda enne tundi.


sajas postitus ikkagi, JUHHEI.

see ei ole hea

ma pean minema PERHi näo-lõualuukirurgiga rääkima. ei tõota head.

õnneks mitte veel täna, et ma saaksin veel rohkem närvi minna.

eile vaatasime perega "Austraalia" lõpuni.
minemetsa, kui hea film see on. lihtsalt üle mõistuse. romantiline draama. seal on armastus, seal on sõda, seal on aborigeenid, seal on mõrvad, seal on head ja pahad, seal on veised, seal on laevad, lennukid ja sõdurid. aga lihtsalt väga hästi kirjeldab sõda ja Austraaliat.
mega. mulle tavaliselt sõjafilmid ei meeldi. see meeldib. ainult et nende 'pere' oli vist peaaegu ainus, mis peaaegu puutumata jäi. ehk siis veidi veidi veider. Nullahi ema ja Magarri surid ära. Sarah, Drover ja Nullah jäid kõik ellu, ma olin nii õnnelik. kuigi vahepeal lasti arvata, et Sarah on surnud, tegid jälle filmi paremaks.

krista ja helena käisid minu juures täna. kokkuvõttes oli päris lõbus. kunagi pildid ka. võibolla.
sõime(2x) ja mängisime lauamänge ja vaatasime filmi 27 dresses ja minu vanu fotoalbumeid ja siis mängisime dress-upi ja tegime pilte.

ja palju õnne, Kätlin!

-I sing you to me.
-and I will hear you.

kiidulaul

anyways, ma olen oma väikse venna üle nii uhke, ta roomab. vaevaliselt küll, aga telekapuldi poole läheb jumala hoogsalt. üks käsi teise ette ja üks jalg teise ette. ja vahepeal patsutab põrandat.
ja üleüldse ta on nagu megatore, ma ei saa tema poole vaadates kuri olla, ükskõik kui kehv tuju mul on, vaatan teda ja naeratan. mida head ma teinud olen, et mul selline väikevend on?
ja kui ta minu poole naeratab, on mu tuju nii hea ja ta lihtsalt muudab mu päeva paremaks.

yes, ma pingutan ikka üle nagu uhke lapsevanem.

lõpetan oma kiidulaulu nüüd. adios.

no okei, kaks viimast ülesannet ikkagi olid valesti. ehk siis 150-12=138?? noh, loota ju võib, kuigi raudselt on veel sada tuhat vastust valed.

jaa väike kaardimäng ja kobatsemine mitmel pool tallinnas ja siis kitarr.
minu vaheaja ülesanne: joonistada pilt enda hingelinnust. no mida veel?? kitarriõpsile?? aga noh, tavai, teen ära.

ja homme jälle kitarr. ja peale seda algab päris tõsiselt vaheaeg.

ja meie tänav on üks suur lomp.

v.a.h.e.a.e.g.

Vallatu
Avatud
Helge
Elav
Armas
Ekstreemne
Geniaalne

ja alanud on vaheaeg. tänud sellele geniaalsele tüübile, kes vaheajad välja mõtles.

känguru läks vist päris hästi, ema ei ole siiani ühtegi viga leidnud.
tunnistus tavaline, jnejne.
klassijussitunni ajal kunstiõpetaja käis pidevalt ukse taga piilumas, kristaga naersime selle üle.
ja klaver oli ka normaalne, ei saanudki väga palju möliseda.

ootan kitarri, võibolla leiutan enne seda midagi põnevat.

another pointless post

hey babes.

kolmapäev. me laulsime laulmas ühte laulu ja rääkisime ülejäänud aja tulevikust. sellest, kes läheb või ei lähe ära ja kleitidest ja siis rääkisime veel liivi sünnipäevapeost ja ma mängisin klaverit. fun.
 trenni ma ei jõudnudki, ma magasin mingi poole 4-ni ja siis ei viitsinud ennast trenni vedada, nii et vaatasin Hairsprayd hoopis.

neljapäev. päev algas sellega, et ma tõusin tund aega varem kui vaja, ei saanud sellest aru ja mõtlesin, miks äratuskell ei helise. minulik.
ajaloomuuseum oli üsna lahe. igatahes palju lahedam, kui ma mäletasin, arvasin ja lootsin.
mingisugune artikkel lihula massimõrvast tekitas küll šoki veidiks ajaks, tõsi.
kui meilu, siki, manni ja bikiga ära tulime ja bussipeatuses istusime, siis läks üks mees mööda.
mees: mul on nii kiire, mul kurg peaks lapsi tooma. ei tea, kas juba tõi või alles toob.
meilu: jah, meile pidi ka tooma.
mees: jah, mul kurg peaks lapsi tooma. mul on nii kiire.
meilu: noh, mine, jookse. kiiresti.
mees: ei tea, kas juba tõi. mul kiire.
ja kõndis väga kiirel sammul minema.
noh, kui ta isaks või vanaisaks sai, siis palju õnne!

ja siis kõndisime veidi mööda linna ringi(nägime linnar priimäge, kes oli üleni valgetes riietes), pärast tulime meilu ja manna ja hellu ja krissega trolliga koju ja rääkisime tulevikust.
siis ma magasin. siis ma läksin kitarrikontserdile. ootasin, kuidas 50 000 esimese ja teise klassi last kitarri mängisid ja siis sain ise löögile. päris hästi tuli välja, muide.
ja siis vanaema sünnipäev. mu kõht on niiiiii täis.

so, the only thing better than Hairspray; that's me.

tuli tuju listra sünnast mõned üksikud pildid karoliina õrritamiseks üles panna.

it's over

kool jälle, sain vene õpsilt arvutikasutamise eest veidi möliseda, aga ma ju kuulasin meilu kaelkirjakujuttu-.-    
ajaloos on mu järgmise veerandi esimene hinne 3. lahe. vähemalt ma arvan nii. ma ilmselt vastasin kõik valesti.

varsti trenni kobatsema.

aga ÕPPETUNNID ON LÄBI!!! no more pain sellel veerandil.

aa ja üks õhtu mul oli põrgulik kõhuvalu. ma rääkisin oma valuvaigistitega: smoothe the pain, kill the pain or just pass me out, i don't care, do whatever it takes, just make the pain go away.
aga tegelt ma vist jäin magama lõpuks:)

ja inimesed, kasutage rohkem sõna ülepeakaela. see on lihtsalt nii lahe sõna. sellel aastal ma olen ainult ühte inimest kuulnud seda kasutamas ja see oli geo õps paar kolmapäeva tagasi. ta kasutas seda isegi kahel korral. lahe.

and that's all.

fug

Mulle igatahes tundub, et mees, kelle ülesandeks on praegu ilmamasina juures nuppe keerata, on magama jäänud.
Kas keegi läheks palun ja ärataks ta üles, nii et kevad saaks lõpuks tulla?

mu kitarriõpetaja arvab, et ma olen väga koba. noh, eks tal on alust ka, ma ei ole viimasel ajal väga harjutanud(A)   neljapäeval on kontsert-.-  igaljuhul, ta vangutas pead ja lasi mind veerand tundi varem ära. not good.

One of her new years promises was not to swear. That's the only promise, she's been able to keep. And that's because she likes the sound of the word fug.

fugfugfugfugfug

alyson noel-evermore. the immortal series.  
täiesti loetav raamat oli.

sada tuhat korda järjest Lovely Boyz-Broken Heart.
ja vahepeal Suitsu ei tee, Pilvede embuses, We Are Europe, Ei usu, New jne. eurovisioon ühesõnaga.

tahdah

kool. klaveriõps süüdistab seda, et mul on raske iga selle asemel, et ta on seda sama juttu juba 5 korda rääkinud.

trenn. ja siis jalutasime kristaga haaberstist zoosse, et ta saaks oma hot dogi süüa. ja niisama kõndisime lumehangedes.

me meiluga mõtlesime, et tegelikult oleks täiega hea õpetaja olla. nagu nt meie füüsikaõpetaja: annab nädalas ainult 4 tundi. päris normaalne, loed peatüki läbi, seletad veidi, lased õpilastel midagi vihikusse kribada, teed tunnikontrolle, lööd jalaga vastu lauda jne.

aga noh, kes teab, kes teab, võibolla ma kunagi olengi õpetaja??

ja nüüd üks vähetuntud fakt(ma tulin selle peale täitsa ise): eliitkoolid ei tähenda seda, et seal on paremad õpetajad. seal on targemad õpilased sellepärast, et ainult targad õpilased saavad sisse. alles siis, kui kõik õpilased on nii kohutavalt targad, lähevad õpetajad ka kole uhkeks ja hakkavad kahtesid ja märkuseid laduma ja kutsuvad ennast eliitõpetajateks.

tahdah

puhh. nädalavahetus

ma olen nii väsinud. kuigi tore oli.
reedel marise pidu, sõin ja vaatlesin ta kinke.
eile oli hommikul ansambel ja poolteist tundi kitarrimängu jippii.
siis koju ja listra sünnipäevale, 55 jippii. kontserdil said kõik šoki, kui beatrice kokku kukkus, aga muidu tuli päris normaalselt välja. v.a. kitarrimäng loomulikult,
pärast kiire riietevahetus, mu roheline kleidike leidis esimest korda kasutust ja niisama sõime torti ja palju puuvilju ja kõndisime ringi.
täna marise pidu jälle, lahe oli, videvik, vampiirid ja söök jne.

viimasel ajal ma olen kogu aeg nii väsinud. tulen koolist koju ja jään enne huviringe magama. reaalselt.
not nice, tõesti,  enne ürituste algust, isegi kui ma olen neid sada tuhat aastat oodanud, mõtlen, et ei viitsi. loomulikult pärast see tunne kaob, aga siiski.

aga ma lähen laisklen nüüd kusagil mujal.

see ya around.

so, my date was nice, thank you.
sõime väga vürtsikat mexicana pitsat, mille tõttu ma jõin väga palju.  aga tegelt oli täiega tore.
kõik arvavad, et see oli nii suur asi.

marisel on täna sünnipäev ja ta sai megapalju riideid. ei, ma pole üldse kade.
ja talv on jälle tagasi.  arrrrrrrggggggghhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh.

täna oli tund suguhaiguste teemal. nice. ja järgmisel vahetunnil silmasin sama tüüpi, kes oli pükse vahetanud. teksadest surfarišortsideks. huvitav, miks?

ja nsm, saksa tunnis arvutiklassis.

be happy.

võro kiil

hellooooo
täna oli nii lahe vene tund, arvutiklassis otsisime lihtsalt loomade kohta infot. sagedamini võiks olla.
klassijussi ajal oli aulas üritus, kus mingi võro ansambel Liiso laulis tükk aega ja siis ma sain tänukirja võru keele tõlkimise eest. koos kadri ja johannesega. funny. aga ma oleksin pigem šokolaadi tahtnud kui raamatukest Kreutzwaldist.

loen Kate Thompsoni raamatut "Ööloom". Siiani päris hea.

trummimees

jaaaaa täna oli mingi kooli osas happy day. saksas töö eest kaks viite, ajaloo arutlus viis ja õpetaja ütles, et talle väga meeldis see arutlus ja geo tv ja töölehe eest ka viied.
+ te ei arva elu sees ära. ma kandideerisin ühte moskva laagrisse, kuhu ma nagunii sisse ei saaks, sest ainult 9 inimest tervest eestist said. ja ma kirjutasin kirjandi "Minu lemmikõpetaja" vene keeles ja saatsin ära.
JA MA OLEN ESIMENE, KES LAAGRISSE SAI!!!! hurraaaayyyy. aga mu vanemad ei luba mul minna, nii et vahet pole-.-
ja trenni käis grete vaatamas, ma loodan, et tal oli igav. sest ma arvan, et tal oli.
ja laulmas õnnestus kitarri ja trummi mängida ja kitarr oli üsna ebaõnnestumine, nagu tavaliselt, kui ma väljaspool kodu, isegi tunnis mängin ja trumm oli normaalne nagu tavaliselt. mina olen see ainus tüüp, kes alati selle väikese trummi kätte saab laulmas millegipärast. okei, ma tean, see on sellepärast, et mul laagris oli hääl ära ja siis mul lasti trummi mängida. ja siis ma näitasin sellist mängugeniaalsust ja innukust üles, et ma olengi nüüd trummimees.

krista ei saa aru, mida tähendab sõna EI. ma terve ajaloo ja geo ja õhtu proovin seda talle selgeks teha.
ma siin avastasin, kui palju karoliina ja brillu mulle tähendavad. paljud teised tähendavad mulle ka väga palju, ma ei eitagi seda. aga ma lihtsalt tabasin end mõtlemast ja avastasin, kui palju ma neid hindan ja vajan ja neist hoolin.

teisipäev

ja kool oli. venes ma olin ainus, kes tunni ajal töö valmis sai, matas sain ka kõik tehtud. ja saksas oli hästi lahe hullult itsitada, kui ma lugema pidin hakkama. ma ei saa lugeda, kui siki ja mann ja hellu mind naerma ajavad. ja ma ei saanudki.
aga webquesti eest saime seljakotid, tore oli see käe otsas koju ka kõndida.
ja mu ema tegi mingit naljakat sööki, mis oli tegelikult päris hea ja ma pean varsti jälle ennast nõmmele vedama, et kitarri- ja solfiõpetaja saaksid mulle mõlemad kolmveerand tundi muusikalist tarkust pähe toppida.

issand, vesi ajab nii uniseks. täiesti lõpp, alati ujulast tulles vajuvad silmad täiesti kinni. ja praegu tegin lihtsalt tuka märjaks veidi, et see normaalsemalt seisaks ja see + asjaolu, et päike piilub läbi kardinate tuppa, viiksid mind nii kergesti unemaale, kui mul vaid oleks aega-.-  

adios amigos.

esmaspäev

ehk siis parim pilt, mis mul meist kahest on. makes me angry-.-

okei, jällegikord sai karoliinale lubatud, et kirjutan blogisse, et tal midagi teha oleks.
niisiis. käisin koolis, kusjuures klaveriõps proovib mind oma mölaga lämmatada, ajaloos sain tv 5 ja esta oli nagu tavaliselt. kässas ma jõudsin tervelt kaks rida oma liblikal edasi teha, jippii. ma pean selle käsile võtma, ausõna. kehkas on esmaspäeviti nii mõnus üle väljaku võrku mängida.
trennis mu villid (laupäevasest sõudemasinast) tüütasid mind väga ja ma seletasin terve aja sandrale, kuidas ja miks ma tahan minna purjelauatrenni. kusjuures üks tüüp tennisest käib purjelauatamas. aga ta on minust veidi noorem.
ja mu kõht oli megatühi, seega kiire trip r-kioskisse ja hot dog, kusjuures müüja pani mulle salsakastet sinna-.- i didn't ask for it. ja liivi ütles: annika, ma kahjuks ei saanud su sõnumile kolmapäeval vastata, sest ma jätsin telefoni koju, aga see oli sul ikka fantastiline idee, karoliina ka teatrisse kaasa võtta. jätaks üldse proovi ära. 
ma olin mingi: oota mida, sa poleks lubanudki???? ja laulupeole on ta meid ka juba kirja pannud, pthhh.
igaljuhul ta sünna laupäeval kujuneb tulla full concert, VALGED KLEIDID jälle. ja kuidas pagan ma peaks mängima kitarri selles valges kleidis?   ja peale esinemist on 5 min aega, et panna selga tavalised riided ja torti sööma minna. kusjuures teksaseid ei tohi olla. hei, mul polegi muud, mis ma panen siis dressid või??
ehk siis ta suutis mu välja vihastada, aga ma lähen sinna ikka tagasi, sest karoliina ja brillu ja teised teevad mu tuju heaks.
ja nüüd mugin komme, mis vanaisa naistepäevaks tõi, ja šokolaaadi, mis gretel sõbrapäevast saati andmata on. oh man, ma lähen paksuks.

and since i'm no good at ending posts, i'lll simply say: the end.

clumsy

Helenaga "Liigaastat" vaatamas. kõige parem oli teema louis'iga. Tüdrukul, Annal, oli Louis Vuittoni kohver. Ja poiss, Declan, ei teadnud firmadest midagi, nii et ta arvas, et Anna oli oma koti nimeks pannud Louis. nii et pidevalt: mul on kohver nimega Louis, diddlidoo; ma hoolitsen Louisi eest; jne.
ja veel oli üks vanahärra, kes nägi väga Guido Kanguri moodi välja ja laheda suure lõualotiga memm ka.
aga täitsa normaalne, selline armas armastusfilm.
hiljem käisime terve kaubamaja läbi ja otsisime trakse. kas leidsime? ei.
ja terve aja me irvitasime üksteise üle, sest me olime mõlemad niii kohmakad. mina ajasin asju riiulitelt alla ja helena koperdas igale poole. kusjuures see oligi veidi imelik, sest tavaliselt ma oskan täiesti normaalselt ja mittekohmakalt käituda, aga täna mitte. and so did helena.

have a happy clumsy day!

jõusaal

jõusaal. see oli selline pisike ja hubane, suht lahe, kuigi hubasust varjutasid veidi hiiglaslikud aknad tänava poole, kus kõik möödakäijad võisid vaadata, kuidas ma rassin. administraator(kes on mu kunagine lasteaia võimlemistreener muide) oli ka suht rude. aga jaa, kaloreid sai ikkagi veidi kulutatud. koos helenaga.
aga siis ma tulin koju ja sõin ennast jälle paksuks nagu tavaliselt.
täna oli nii lebo päev, 2x umbes 3 tundi üksi kodus. kõigepealt hommikul ja siis pärastlõunal. ma tegin ajaloo arutluse ära selle ajaga, kiitke mind. kirjutasin poliitikast. naljakas. samal ajal kuulasin Pirni-Katit ja Lily Allenit ja üürgasin kõvasti ja valesti kaasa laulda ja mõtlesin, kuidas ma kõiki neid laule superstaaril esitan.  juhtub, kui ma üksi kodus olen.
aga konte vaatasin ka. päris lahe osa oli, the girl in the fridge. jah, ma olen ikka veel esimeses hooajas, sest mul pole vahepeal üldse aega olnud ja mul on esimese hooaja dvd.
igatahes, ma ei saa aru, miks ma siia kogu aeg midagi kirjutan, kui midagi kirjutada pole.

how on earth could I be any more obvious?
ehk siis Lily Allen- Never Gonna Happen

nõmmel käidud, silver tuli isegi solfi, wow. aga muusikaloos ma pidin küll koraalide kätte kõngema.



annika says:

its a date.
god, ma olen nii kaua oodanud, et seda lauset kellelegi öelda

helena says:
hahah hahahahahhaha
hah jobu
haha

annika says:
it's not that funny.

helena says:
haha on küll
nii naljakas sind ette kujutada seda lauset ütlemas

annika says:
NO IT IS NOT

helena says:
yes it iis yesyes

loll

rahulik

eile siis juuksur, kusjuures ma olen ainuke inimene, kes mu soengumuutust märkab. mata oli ja inimene, ja pildistamine, ausõna, iga aastaga muutuvad need minu pildid imelikumaks. eelmise aasta omaga ma olin suht rahul tegelt. aga ei tea. siis röseli tunnis sai KOMMI, hiigelkummikommikauss käis ringi, kni tühjaks sai. kõik olid ekstaasis. ei, lahe. rohkem võiks koolis kommi saada. kunstis joonistasime kärolaini, mina ei oska joonistada nagu tavaliselt. kehkas mängisime võrkpalli, kusjuures me ühe mängu isegi võitsime. napilt. ja geos täitsime tund aega töövihikut.
kõik tundub nii rahulik. tuleb silmi kissitada, sest päike tungib kinniste ruloode kiuste tuppa. ja on selline sumisev, soe, suvine, unine tunne. rahulik.
geo klassis oli nii. kevadel ikka juhtub. sest ma usun oma südames, et kevad hakkab tulema.
ja klassijuhataja lõpuks suvatses üleminekueksamitest rääkida. 
ma valisin geo. daaah, ma olen seda üsna sellest ajast saati teadnud, kui ma üleminekueksamitest üldse midagi kuulsin(mis oli juba suht tükk aeg tagasi).
nii et peale klaverit, kus mu õpetaja minu vigadest üle ega ümber ei saa ja arvab, et ma olen lõpmatult ülbe, läksin kristaga klassi kaasa ja panin geo kirja. esimesena. õpetaja ilmus ka sinna, nii et ma kalpsasin tema juurde ja sain allkirja kah.

anyways, nõmmele minek ootab ees. kolmveernad tundi näpuväänamist, kolmveerand tundi noodikribamist ja kõrvakontrolli ja tund aega igavussesuremist ja muusikaajaloost kuulamist.

neljapäev

teatrit ma ei kommenteeri, sest see oli üsna mõttetu etendus.
ma ärkasin täna 6.30 üles, mis on mingisugune rekord. keemiaks loivasin 7.20'ks kooli. ja kuna ma nii vara hommikust sõin, siis me olime helenaga mõlemad nälga suremas juba peale kolmandat tundi. ja me tahtsime väga petsi/henri õuna endale. me pidime selle saama. loomulikult ei saanud.
ja siis oli SEYLE projekti tagasikaja, misiganes, igaljuhul pidi küsitluse uuesti läbi tegema. minu kommentaar kõige lõpus: saage aru, ma ei taha ennast ära tappa.

aga neljapäev on mõnus päev, ainus päev, kus mu huviringid tervet aega ära ei võta, ehk siis neljapäev on mul alati igasuguseid muid tegemisi täis.
oksüdeerija redutseerub, tema oksüdatsiooniaste väheneb ja ta liidab molekule. redutseerija oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb ja ta loovutab elektrone.   miks niipidi? see ajab mu juhtme mõnikord väga kokku. aga ma proovin pihta saada, et teiste vihikutes ikka ka õiged vastused oleks.

klassiga teatrisse peagi. kas sulle meeldib porno?

täna nsm, saksa töö, vähemalt üks viga, muusikas õpetaja propageeris ennastunustavalt laulukoori, keemia ja füüsika, vene, ajalugu, geo. geos on lõbus:)

laulmine jääb minu jaoks täna ära, trenn ka, millest on iseenesest kahju.

lily allen-fag hag

tahaks endale täiega lahedat soengut, aga kõik, mina kaasa arvatud, saaksid šoki.

my day

hello again. nothing to write about, as usual. kõik on jällegi nii tavaline.
helena tuligi täna kummikutega. aga need olid täiesti normaalsed! esta õps oli üliõnnelik, kui poistele ära pani, muigas omaette janii. täitsa hoos oli, kristale pani ka ära:)
mata.
õpetaja: nii, teil on valmis,  jah?
meilu: ei,
õpetaja: ahah, valmis, jah.
meilu: ei.
õpetaja: väga tubli, teil on valmis.
meilu: ei!
õpetaja: tunnihinne on teil viis. väga tubli.
ja nüüd meilu arvab,et õpetaja teietab mind:) kuigi ta sai tegelikult viie. aga see oleks niiiii naljakas, kui keegi mind teietaks. ma olen alles laps. keegi ei pea mind teietama. see oleks veider, kummaline, uudne, naljakas.

music & lyrics laulud käivad mu peas ringi. pluss veel robbie williamsit ja lily allenit veidi.
venes mul õnnestus hääldusega kõigile arusaamatust tekitada ja saksas ei teadnud ühtegi korda, kust lugeda.
siis tegin kodus geo ära ja nõmmele. ma mängisin täna esimest korda lugu, mida peaksin juba kuu aega usinalt harjutama. listra jaoks. kitarril:)  normaalne. ma loodan, et ta on selle loo ära unustanud.
kirjatööks mul pole ühtegi mõtet. andke mulle mõned palun.
loen GEOd ja "Scarlett 3'e".

what if

oli sula. pole sula. üks päev oli sula ja kohe on kõik teeääred täiesti musta värvi, terve maailm muutus kaunist valgeks mingiks nõmedaks porikarva määrdunuks. ja kui nüüd jälle külm tuleb, siis see mustus jääb siia veel kauaks. 

üks mu viimase aja arvukatest poeemidest ka siinkohal:

Jääaeg 3

Lumi tuli maha.
Lumi jäi.
Lumi ära minna ei taha.
"Jääaeg" meile sai.

Räästad tilguvad.
Lumi sulab.
Kätte jõudnud on
"Jääaeg 2: Suur sula".

Kui loogiliselt mõelda,
mõtted ritta seada,
siis varsti tegemist meil teha
tuleb dinosaurustega.



ehk siis, ei midagi geniaalset, aga minu stiil. ei oska paremini.