täielik asjade katastroof minu voodi peal.
homme tuleb hüperlahe päev.
nõmmel käisin tunnistuse järel kleidiga(the new one) ja hõõrusin kannad ära, nii minulik.
istusime helenaga pingi peal, et ta ei peaks sealt alati üksi mööda minema.
pilti tegin ka terve kitarriklassiga. võibolla kunagi näitan.
Monday, May 31, 2010
päikesest joobnuna
ma ütlen nii tihti kõik negatiivsed asjad välja. mis ei tähenda, et minus positiivseid tundeid ei oleks. ma lihtsalt hoian need enda sees. minu sees on terve positiivsete mõtete linn. seal on kõik tavaline hea.
noh, mitte ponisid, aga vikerkaared.
mitte tee, aga kohv,
mitte lepatriinud, aga liblikad ja kiilid.
mitte kollased võililled, aga hallid. (jah, mõni kollane võiks ka olla, muidu on pilt liiga hall)
kunagi ma üllitan raamatu "Üks suur raamat rõõmsatest mõtetest". võibolla. või siis jällegi mitte.
kõik on nii lahtine.
ma korjasin tee peal ühe halli võilille ka ja puhusin seemned lendu. lovely.
kuidas päike mind joovastab. nagu narkootikum minu jaoks. peaaegu miski muu ei suudaks mind panna koduteel tantsu vihtuma ja eurolaulu laulma.
jube, kuidas see laul iga kuulamiskorraga normaalsemalt kõlab.
okei, see joovastus on headest uudistest ka. kool on läbi. ja seda morjendab kohe fakt, et ainult paar päeva veel mu kallis koolimajas. pole head ilma halvata, (olgu, see oli küll tegelikult, et pole halba ilma heata, aga keda see huvitab) (jällekord tulevad mängu minu pessimistlikud jooned)
aga mina lähen sügisel berliiiini. vähemalt plaanis on. kuupäevad nii super, reis algab minu sünnipäeval ja lõpeb helena omal. see nädalalõpp kasupere seltsis tuleb ilmselt veider, sest noh, minu ja saksa keele suhted on nii nagu nad on. aga ma olen ikkagi hyperexcited.
ma ei kujuta järgmise aasta keemiatunde ette. ei suuda.
ja nii ma kõndisin koju, jalad vaevu maad puudutamas ja päikesest joobnuna.
noh, mitte ponisid, aga vikerkaared.
mitte tee, aga kohv,
mitte lepatriinud, aga liblikad ja kiilid.
mitte kollased võililled, aga hallid. (jah, mõni kollane võiks ka olla, muidu on pilt liiga hall)
kunagi ma üllitan raamatu "Üks suur raamat rõõmsatest mõtetest". võibolla. või siis jällegi mitte.
kõik on nii lahtine.
ma korjasin tee peal ühe halli võilille ka ja puhusin seemned lendu. lovely.
kuidas päike mind joovastab. nagu narkootikum minu jaoks. peaaegu miski muu ei suudaks mind panna koduteel tantsu vihtuma ja eurolaulu laulma.
jube, kuidas see laul iga kuulamiskorraga normaalsemalt kõlab.
okei, see joovastus on headest uudistest ka. kool on läbi. ja seda morjendab kohe fakt, et ainult paar päeva veel mu kallis koolimajas. pole head ilma halvata, (olgu, see oli küll tegelikult, et pole halba ilma heata, aga keda see huvitab) (jällekord tulevad mängu minu pessimistlikud jooned)
aga mina lähen sügisel berliiiini. vähemalt plaanis on. kuupäevad nii super, reis algab minu sünnipäeval ja lõpeb helena omal. see nädalalõpp kasupere seltsis tuleb ilmselt veider, sest noh, minu ja saksa keele suhted on nii nagu nad on. aga ma olen ikkagi hyperexcited.
ma ei kujuta järgmise aasta keemiatunde ette. ei suuda.
ja nii ma kõndisin koju, jalad vaevu maad puudutamas ja päikesest joobnuna.
Sunday, May 30, 2010
and the sun shines again. good man, boothie.
kusjuures ei olegi tahtmist siia midagi kirjutada,
reedel magasin kondid maha loomulikult, ärkasin kell pool kaks, lesisin veidi ja üks hetk avastasin, et mul on päevariided seljas, ja kui ma protseduurid tehtud sain, langes valus teadmine, et magasin kondid maha, ja ma olin reaalselt kurb. ma pole normaalne. maris ütles hommikul, et ta küsis mult, kas ma ei taha vaadata. aga noh, magavalt inimeselt polegi ju vastust oodata.
eile marise-kariniga poodides, andsin patareisid ära, tegin veidi lollusi seejuures, minulik.
eleanor tuli poe peal vastu, siis kui mu ema juba ka tuli mu valitud asju üle vaatama, ta oli ka oma emaga, kuulsin, kuidas ta kurtis(minu poole vaadates): (oma emale)no ära vaata... (rääkisid minust, ma tean)
megaväsimus peale poodidekammimist, ma ei mäletagi, mida ma eurovisioonini tegin,
aga eurovisioon, einojaa, avastasin päris palju häid laule, erinevalt poolfinaalidest, aga kui ma enda jaoks parimate edetabeli koostasin, siis see tuli ikka tegelikkusest sootuks erinev, ainult üks maa, bosnia ja hertsegoviina, asetus mõlemas tabelis 17-ndale kohale.
aga ma ei teinud tõenäolist lõputabelit ju ka, ma tegin enda arvamuse järgi, ja see ei peagi üldsusega kokku minema.
võitja aktsent oli nii .. iirilik, aga ilmselt on sakslastel ka selline aktsent??
ja see on ka ikkagi naljakas, et minu vanaisa vanaisa on sakslane ja Lena vanaisa vanaisa oli Eestis sündinud?? või midagi sellist.
parandus: Lena vanaisa on eestlane.
ja sain megauudise ka, ma olen ikka veel veidi šokis selle pärast, aga ma ei hakka levitama, sest see pole kellegi asi ja internet on liiga kaval kah.
see on ka äge, et esmaspäevaks ennustatakse päikest ja teisipäevaks-kolmapäevaks vihma, kohati äikest.
jäägem positiivseks, ilmajaam on varem ka eksinud.
dan brown jällegi. "Pettepunkt"
reedel magasin kondid maha loomulikult, ärkasin kell pool kaks, lesisin veidi ja üks hetk avastasin, et mul on päevariided seljas, ja kui ma protseduurid tehtud sain, langes valus teadmine, et magasin kondid maha, ja ma olin reaalselt kurb. ma pole normaalne. maris ütles hommikul, et ta küsis mult, kas ma ei taha vaadata. aga noh, magavalt inimeselt polegi ju vastust oodata.
eile marise-kariniga poodides, andsin patareisid ära, tegin veidi lollusi seejuures, minulik.
eleanor tuli poe peal vastu, siis kui mu ema juba ka tuli mu valitud asju üle vaatama, ta oli ka oma emaga, kuulsin, kuidas ta kurtis(minu poole vaadates): (oma emale)no ära vaata... (rääkisid minust, ma tean)
megaväsimus peale poodidekammimist, ma ei mäletagi, mida ma eurovisioonini tegin,
aga eurovisioon, einojaa, avastasin päris palju häid laule, erinevalt poolfinaalidest, aga kui ma enda jaoks parimate edetabeli koostasin, siis see tuli ikka tegelikkusest sootuks erinev, ainult üks maa, bosnia ja hertsegoviina, asetus mõlemas tabelis 17-ndale kohale.
aga ma ei teinud tõenäolist lõputabelit ju ka, ma tegin enda arvamuse järgi, ja see ei peagi üldsusega kokku minema.
võitja aktsent oli nii .. iirilik, aga ilmselt on sakslastel ka selline aktsent??
ja see on ka ikkagi naljakas, et minu vanaisa vanaisa on sakslane ja Lena vanaisa vanaisa oli Eestis sündinud?? või midagi sellist.
parandus: Lena vanaisa on eestlane.
ja sain megauudise ka, ma olen ikka veel veidi šokis selle pärast, aga ma ei hakka levitama, sest see pole kellegi asi ja internet on liiga kaval kah.
see on ka äge, et esmaspäevaks ennustatakse päikest ja teisipäevaks-kolmapäevaks vihma, kohati äikest.
jäägem positiivseks, ilmajaam on varem ka eksinud.
dan brown jällegi. "Pettepunkt"
Friday, May 28, 2010
võililled
ma mõtlesin, et pole nii ammu ära õitsenud võililledelt seemneid ära puhunud.
ükspäev ma istun oma aeda ja hakkan puhuma. seebimulle puhun ka.
ja lasen kellelgi fotografeerida.
võibolla.
memory
mälumäng...
kolmas koht, pole midagi öelda.
kes võitsid? õpetajad muidugi, enne käisid moosimas kohtunikke, nagunii lasid eelmisel päeval vastused endale saata.
geost oli kasu ka, sarnaste nimedega linnu budabesti ja bukaresti kohe teadsime;)
aga palju nalja sai ja šokolaadi saime ka ja inimesi täis bioklass polnudki minu ettekujutuse vili, nii et ma ei kurda.
täna on reede, mis tähendab konte.
mis mul meelde tuli:
õpetajad mängivad facebookis farmville'i. arvatavasti.
kolmas koht, pole midagi öelda.
kes võitsid? õpetajad muidugi, enne käisid moosimas kohtunikke, nagunii lasid eelmisel päeval vastused endale saata.
geost oli kasu ka, sarnaste nimedega linnu budabesti ja bukaresti kohe teadsime;)
aga palju nalja sai ja šokolaadi saime ka ja inimesi täis bioklass polnudki minu ettekujutuse vili, nii et ma ei kurda.
täna on reede, mis tähendab konte.
mis mul meelde tuli:
õpetajad mängivad facebookis farmville'i. arvatavasti.
Thursday, May 27, 2010
pirgu
naised, ma olen pirgust tagasi.
alguses olid aukirjad, pildid, pastakad, jnejnejne. venis veits pikaks, aga kui otsa sai, hakkas üks poolpsühholoog pool mõisaproua rääkima, ja SEE venis küll liiga pikaks. pm pool tundi sama juttu: olge positiivsed, armastage ennast jnejnejne.
ja siis lõime direga klaasid kokku ja siirdusime LAUA ÄÄRDE.
päeva tipphetked olid, kui lõpuks sai lauda istutud, kui porman tordi lahti lõikas ja kui porman puuviljavaagna tõi:) ja kui helena meestevetsu läks.
igatahes, kui kõhud olid megatäis, tegime grupipildi(ma nägin kindlasti sama seksikas välja nagu alati, aka ÜLDSE MITTE) ja tulime tulema.
aga homme on mälumäng, väga lahe.
and that's it.
alguses olid aukirjad, pildid, pastakad, jnejnejne. venis veits pikaks, aga kui otsa sai, hakkas üks poolpsühholoog pool mõisaproua rääkima, ja SEE venis küll liiga pikaks. pm pool tundi sama juttu: olge positiivsed, armastage ennast jnejnejne.
ja siis lõime direga klaasid kokku ja siirdusime LAUA ÄÄRDE.
päeva tipphetked olid, kui lõpuks sai lauda istutud, kui porman tordi lahti lõikas ja kui porman puuviljavaagna tõi:) ja kui helena meestevetsu läks.
igatahes, kui kõhud olid megatäis, tegime grupipildi(ma nägin kindlasti sama seksikas välja nagu alati, aka ÜLDSE MITTE) ja tulime tulema.
aga homme on mälumäng, väga lahe.
and that's it.
Wednesday, May 26, 2010
maniac
hah, see on täna juba viies post.
naljakas. aga teemad lihtsalt ei sobinud kokku, niisiis pidin kõik eraldi tegema.
niisiis, nii nolife kui mina annab olla, mis te arvate, mis ma tegin täna hommikul kell 7, kui pea oli pestud(tänu sellele koolis lõvilakk ka), mul döödud, riidesse pandud, kõik valmis ja käsna-kallet ei viitsinud vaadata??
tõesti, vaatasin konte.
naljakas. aga teemad lihtsalt ei sobinud kokku, niisiis pidin kõik eraldi tegema.
niisiis, nii nolife kui mina annab olla, mis te arvate, mis ma tegin täna hommikul kell 7, kui pea oli pestud(tänu sellele koolis lõvilakk ka), mul döödud, riidesse pandud, kõik valmis ja käsna-kallet ei viitsinud vaadata??
tõesti, vaatasin konte.
pianist
ma just lõpetasin klaveriklassi.
ja kui ma ükskord üheksandat või kogu kooli lõpetan, siis varuge palju veeämbreid, sest mul juba praegu nutt kurgus, kui ma õpetaja maalitud pilti vaatan. imeline.
igatahes, ma olen nüüd täispianist.
ja kui ma ükskord üheksandat või kogu kooli lõpetan, siis varuge palju veeämbreid, sest mul juba praegu nutt kurgus, kui ma õpetaja maalitud pilti vaatan. imeline.
igatahes, ma olen nüüd täispianist.
partyparty
eile olid koolikontserdid, mina ja minu 'seksikas' väljanägemine lugesime kolm korda luuletust ja mängisime klaverit. nicenice.
kahe kontserdi vahepeal viisime mingi seltskonnaga soome külalisesinejad rocca al mare keskuses ja lasime nad sinna lahti, umbes, et : lennake vabadusse!!
siis olin masenduses, mida ma teen seal petsiga kaks tundi, aga jooksin helenale otsa, lahelahelahe, valisime jalanõusid, sõime (saiad, kõrrejoogid ja kommid forever) ja ehmatasime krissutkatat ;)
ja pärast tõime soomlased ilusti tagasi.
jaaaaaa täna on klaverikontsert ja homme on pirgu mõis, mingi piduliku sündmuste nädal on tõesti, wipii.
mind hakkas ka tänu sikile asi huvitama ja otsisin oma tähemärgi kohta midagi välja. here it comes:
Kaalud
Kaalud on tavaliselt kõige tsiviliseeritumad kõigist kaheteistkümnest sodiaagimärgist ja üsna tihti ka hea väljanägemisega. Neil on elegantsi, sarmi ja head maitset. Kaalud on lahked, väga õrnad, ilu ja harmoonia armastajad.
Kaalusid peetakse sageli kõige tasakaalukamaks märgiks, kuid see pole ilmtingimata nii. Kaalud on kahevahel olevad isikud, kes võivad metsikult võnkuda kahe äärmuse vahel või jääda üldse erapooletuks. Kaalud võivad kohaneda, end kohandada ja minna kompromissidele, et kõik oleksid õnnelikud, kuid sisemuses on nad väga sitke iseloomuga. Suhe on Kaaludele otsustava tähtsusega, sest üksinda tunnevad nad end ebatäiuslikena.
Kaalud suudavad hästi kritiseerida. Nad ei salli vaidlusi, kuid on heameelega ise ägedas vaidluses. Kaalude suureks miinuseks on nende otsustusvõimetus. Nad kahtlevad ja kõhklevad alatihti ning ei suuda ise otsustada ja vajavad teiste abi. Samuti on nad väga flirtivad ja ka pealiskaudsed.
Meeldivad asjad: Rahu ja harmoonia, meelepärane ümbrus, kunstid.
Ebameeldivad asjad: Jagelus, vaidlused, lahkarvamused.
heehee.
kahe kontserdi vahepeal viisime mingi seltskonnaga soome külalisesinejad rocca al mare keskuses ja lasime nad sinna lahti, umbes, et : lennake vabadusse!!
siis olin masenduses, mida ma teen seal petsiga kaks tundi, aga jooksin helenale otsa, lahelahelahe, valisime jalanõusid, sõime (saiad, kõrrejoogid ja kommid forever) ja ehmatasime krissutkatat ;)
ja pärast tõime soomlased ilusti tagasi.
jaaaaaa täna on klaverikontsert ja homme on pirgu mõis, mingi piduliku sündmuste nädal on tõesti, wipii.
mind hakkas ka tänu sikile asi huvitama ja otsisin oma tähemärgi kohta midagi välja. here it comes:
Kaalud
Kaalud on tavaliselt kõige tsiviliseeritumad kõigist kaheteistkümnest sodiaagimärgist ja üsna tihti ka hea väljanägemisega. Neil on elegantsi, sarmi ja head maitset. Kaalud on lahked, väga õrnad, ilu ja harmoonia armastajad.
Kaalusid peetakse sageli kõige tasakaalukamaks märgiks, kuid see pole ilmtingimata nii. Kaalud on kahevahel olevad isikud, kes võivad metsikult võnkuda kahe äärmuse vahel või jääda üldse erapooletuks. Kaalud võivad kohaneda, end kohandada ja minna kompromissidele, et kõik oleksid õnnelikud, kuid sisemuses on nad väga sitke iseloomuga. Suhe on Kaaludele otsustava tähtsusega, sest üksinda tunnevad nad end ebatäiuslikena.
Kaalud suudavad hästi kritiseerida. Nad ei salli vaidlusi, kuid on heameelega ise ägedas vaidluses. Kaalude suureks miinuseks on nende otsustusvõimetus. Nad kahtlevad ja kõhklevad alatihti ning ei suuda ise otsustada ja vajavad teiste abi. Samuti on nad väga flirtivad ja ka pealiskaudsed.
Meeldivad asjad: Rahu ja harmoonia, meelepärane ümbrus, kunstid.
Ebameeldivad asjad: Jagelus, vaidlused, lahkarvamused.
heehee.
brenda anne spencer
Ta oli 16. Ta elas koolist üle tee.
Ja ühel esmaspäevahommikul, kui lapsed koolivärava ees direktorit ootasid, avas ta tule.
paljud lapsed said viga.
direktor sai surma. head custodian, kesiganes see on, sai ka surma.
ta tulistas oma püssist, mille ta isalt jõuludeks sai.
no kes kurat kingib oma lapsele jõuluks püssi?
ta pillas tulistamise ja piiramise ajal lauseid:
"Me tegin seda ainult lõbu pärast. Mulle ei meeldi esmaspäevad. See elavdab päeva. Ma pean nüüd minema. Ma tulistasin siga(politseinikku), ma arvan, ja ma tahan veel tulistada. Mul on liiga lõbus(, et alla anda)."
"Mul ei olnud pähjust ja see oli lihtsalt väga lõbus."
"See oli täpselt nagu tulistaks parte tiigis."
"(Lapsed) nägid välja nagu lehmakari ; nad olid väga lihtne sihtmärk."
Ta on kuulus oma tsitaadi pärast: "I don't like mondays."
Brenda pandi 25 aastaks vangi.
Hiljem tuli vist küll välja, et ta oli joobes või narko mõju all. või midagi sellist.
Bob Geldof kirjutas ja Boomtown Rats esitas laulu "I don't like mondays".
igatahes, see on jube lugu. ma sain pisikesi šoki kõigest sellest(lugesin mitmelt poolt).
ja ma pidin sellest teile ka rääkima.
Monday, May 24, 2010
it's the time we realise life is worth living
lapsed,
ilm läks jälle külmaks ja vihmaseks.
jäägem positiivseks: põllumeestele ja aednikele hea. sellest tulenevalt --> ilusamad tomatid, kurgid, porgandid, maasikad, vaarikad, mustikad, sõstrad, tikrid, murelid, kirsid, arbuusid, jnejnejne.
aga kui soe tuleb, on ka tore.
aga siiski, peaks mainima, et mõnikord olen ma ikka täielik pessimist.
aga samas, optimistidel ei ole kunagi võimalust olla meeldivalt üllatunud, nii et pessimism on mõnikord väga hea.
kui ma sügisel berliini peaks saama, siis igaüks on erladi peres!! jumal küll, ma proovin ilmselt mingi kaks lauset saksa keeles, siis annan alla ja hi, my name is annika. aga samas, võiks ju üritada deutschiga hakkama saada.
ich ging zur Training(varba kiuste) ja hüplesin seal ringi ja siis laulma lõugama. trollid ei käinud, mõnus, 22-ga õismäele ja siis sinilillest jalgsi nurmenukku. pleasure.
homme katastroof, ma ei kujuta ette, mis toimuma hakkab.
ma armastan sind helena, et sa neljap pirgu mõisa tuled minuga , muahh.
mul. ei. ole. midagi. öelda.
bis bald
ilm läks jälle külmaks ja vihmaseks.
jäägem positiivseks: põllumeestele ja aednikele hea. sellest tulenevalt --> ilusamad tomatid, kurgid, porgandid, maasikad, vaarikad, mustikad, sõstrad, tikrid, murelid, kirsid, arbuusid, jnejnejne.
aga kui soe tuleb, on ka tore.
aga siiski, peaks mainima, et mõnikord olen ma ikka täielik pessimist.
aga samas, optimistidel ei ole kunagi võimalust olla meeldivalt üllatunud, nii et pessimism on mõnikord väga hea.
kui ma sügisel berliini peaks saama, siis igaüks on erladi peres!! jumal küll, ma proovin ilmselt mingi kaks lauset saksa keeles, siis annan alla ja hi, my name is annika. aga samas, võiks ju üritada deutschiga hakkama saada.
ich ging zur Training(varba kiuste) ja hüplesin seal ringi ja siis laulma lõugama. trollid ei käinud, mõnus, 22-ga õismäele ja siis sinilillest jalgsi nurmenukku. pleasure.
homme katastroof, ma ei kujuta ette, mis toimuma hakkab.
ma armastan sind helena, et sa neljap pirgu mõisa tuled minuga , muahh.
mul. ei. ole. midagi. öelda.
bis bald
Sunday, May 23, 2010
Friday, May 21, 2010
miks alati on nii, et kui ma trolli/bussiga koju sõidan ja istun ja minu kõrval on tühi iste, saab see täidetud üks peatus enne minu oma.
on sinna istunud mutikesi ja mittemutikesi, kes kõik siis laotavad oma suured kotid või vaibarullid(oli ükskord) või misiganes neil on ilusti maha, ja just siis, kui nad sellega valmis saavad, tõusen ma püsti ja valmistun väljuma.
nii tihti.
on sinna istunud mutikesi ja mittemutikesi, kes kõik siis laotavad oma suured kotid või vaibarullid(oli ükskord) või misiganes neil on ilusti maha, ja just siis, kui nad sellega valmis saavad, tõusen ma püsti ja valmistun väljuma.
nii tihti.
when summer takes over
teatan rõõmuga, et annika sai klaverieksami hindeks viie.
PARTY
ma olen nii õnnelik, et ma olen hommikused piinad peaaegu unustanud.
tegelikult, ma kujutan ette, kuidas ma lasen oma emal päevikusse kirjutada: annika puudus poolest matemaatika-, poolest saksa keele- ja ühest käsitöö tunnist tervislikel põhjustel. teisest käsitööst ja kehalisest kasvatusest oli tal direktori luba puududa.
normaalne.
igatahes, mu kõht tegi megapiinu mulle hommikupoole(päriselt ka, ma tahtsin surra) ((enam ei taha)), niimoodi, et ma ei nautinud isegi oma känguruauhindu ega fakti, et sügisel on võimalus sõita Berliini. tulin hoopis koju ära, keerasin magama.
aga minu ema oli berliiniga täitsa päri. vist.
matemaatikaõpetaja oli vägaväga sõbralik mu vastu, ma kardan, et ma ei ole seda ära teeninud kahjuks:)
aitäh ikka. saksa õps ka ei küsinud mind täna, soovis edu eksamil, aitähaitäh.
igal juhul, kui ma arstirohust uimasena, värskelt lõunaunest tõusnuna ja päikesest joovastununa uuesti kooli jõudsin, kohtasin kõigepealt kevadkontsertite plakatit maalivad kunstiõpsi,(peale seda, kui ma just käsitöödes ei käinud), see tuletas mulle meelde, kuidas ma teisipäev ennast kogu kooli ees lolliks pean tegema ja mustkunsti tegema ja taidlema ja etlema ja laulma ja tantsima ja trummi lööma ja.... tegelt ainult klaverimäng ja üks luuletus. aga ikkagi.
aga läksin, ei närvitsenud eriti, ainult peopesad higistasid palavuse pärast(-.-) ja mängisin ära. ja muusikaõpetaja naeratas ja ütles, et väga ilus ja kena kuulata ja et tema nautis, ja teine klaveriõpetaja naeratas ja meie klaveriõpetaja ka naeratas(vauu) ja dire ka naeratas ja kinkis mulle koolipastaka!! jippii.
ja geo õpetaja tuli ka vaatama, kuidas ma pastaka saan;) okei, tegelt ta tahtis direga rääkida.
aga ma sain viie, superluks tunne, kõik eksamid tehtud, cooper joostud, ülim.
tegelt peaks täna korraks end nõmmele ka vedama, et eksamihinded teada saada.
igaljuhul, see põrgulik kõhuvalu on möödas ja ma olen kohutavalt õnnelik.
jõudu
PARTY
ma olen nii õnnelik, et ma olen hommikused piinad peaaegu unustanud.
tegelikult, ma kujutan ette, kuidas ma lasen oma emal päevikusse kirjutada: annika puudus poolest matemaatika-, poolest saksa keele- ja ühest käsitöö tunnist tervislikel põhjustel. teisest käsitööst ja kehalisest kasvatusest oli tal direktori luba puududa.
normaalne.
igatahes, mu kõht tegi megapiinu mulle hommikupoole(päriselt ka, ma tahtsin surra) ((enam ei taha)), niimoodi, et ma ei nautinud isegi oma känguruauhindu ega fakti, et sügisel on võimalus sõita Berliini. tulin hoopis koju ära, keerasin magama.
aga minu ema oli berliiniga täitsa päri. vist.
matemaatikaõpetaja oli vägaväga sõbralik mu vastu, ma kardan, et ma ei ole seda ära teeninud kahjuks:)
aitäh ikka. saksa õps ka ei küsinud mind täna, soovis edu eksamil, aitähaitäh.
igal juhul, kui ma arstirohust uimasena, värskelt lõunaunest tõusnuna ja päikesest joovastununa uuesti kooli jõudsin, kohtasin kõigepealt kevadkontsertite plakatit maalivad kunstiõpsi,(peale seda, kui ma just käsitöödes ei käinud), see tuletas mulle meelde, kuidas ma teisipäev ennast kogu kooli ees lolliks pean tegema ja mustkunsti tegema ja taidlema ja etlema ja laulma ja tantsima ja trummi lööma ja.... tegelt ainult klaverimäng ja üks luuletus. aga ikkagi.
aga läksin, ei närvitsenud eriti, ainult peopesad higistasid palavuse pärast(-.-) ja mängisin ära. ja muusikaõpetaja naeratas ja ütles, et väga ilus ja kena kuulata ja et tema nautis, ja teine klaveriõpetaja naeratas ja meie klaveriõpetaja ka naeratas(vauu) ja dire ka naeratas ja kinkis mulle koolipastaka!! jippii.
ja geo õpetaja tuli ka vaatama, kuidas ma pastaka saan;) okei, tegelt ta tahtis direga rääkida.
aga ma sain viie, superluks tunne, kõik eksamid tehtud, cooper joostud, ülim.
tegelt peaks täna korraks end nõmmele ka vedama, et eksamihinded teada saada.
igaljuhul, see põrgulik kõhuvalu on möödas ja ma olen kohutavalt õnnelik.
jõudu
Thursday, May 20, 2010
sunshine sunshine reggae
Give me give me give me just a little smile
That's all I ask of you
Give me give me give me just a little smile
We got a message for you
Sunshine sunshine reggae
Don't worry don't hurry take it easy
Sunshine sunshine reggae
Let the good vibes get a lot stronger
That's all I ask of you
Give me give me give me just a little smile
We got a message for you
Sunshine sunshine reggae
Don't worry don't hurry take it easy
Sunshine sunshine reggae
Let the good vibes get a lot stronger
bones and books
kas ma juba mainisin, kui kinnisideestunud(ma räägin, mulle ei meeldi see sõna, obsessed isegi parem) ma olen?
esimesed neli pilti sellest suurepärasest kaadri- ja üksikasjaliku kirjelduse blogist.
ühtlasi kontide sajandast episoodist, the parts in the sum of the whole.
nad räägivad oma esimesest juhtumist seal. alguses mõlemal oli teineteise suhtes suur crush, aga siis brennan tõmbus tagasi (for some reason i don't quite understand) ja nad rääkisid sellest Sweetsile ja niiöelda "olevikus" oli ka kissing scene ja booth ütles: I knew. (in the beginning). aga bones ei julge ennast siduda ja nii jääb liit loomata. aga episoodi lõpus nad kõnnivad minema nagu paarike. weird.
kondid on lihtsalt geniaalne show, kas te ei arva.
emily deschanel on võrratu.
igatahes, tagasi maailma, kus ma teesklen, et ei ole täielik kontidefriik ja et mul on elu.
helena mainis täna ühe teise asja kohta: tema on nagu su jumal, aga kondid on nagu.... usk.
ma muigasin pool tundi bussis selle üle nagu totakas. kontide koha pealt ma üsna nõustun. kuigi nad on ka rohkem adoring object, sest ma olen raudne teadusejünger, mis ususse puutub:)
ja ma ei kasutaks sõna jumal, rohkem nagu...... eeskuju äkki? sest nii obsessed ma ka ei ole.
maailma parim suveilm on meil siin, Tallinnas, praegu.
mu kaheksa aastat klaveriklimberdamist kulmineeruvad homse eksamiga.
mu klaveriõpetaja andis mulle heast peast cappy ice fruiti ka, eksam/proovieksamiga tegu ikkagi.
ma just mõistsin, et tegelikult on see nõudlik naine mulle nii tuttavaks saanud nende aastate jooksul.
jätan teid siia ja naasen oma raamatu rüppe.
Wednesday, May 19, 2010
bones obsession going well
oh my god.
leidsin ühe blogi, 100 days of bones, kus ta on kirjeldanud kõiki esimest sadat kontide osa.
ma lugesin ainult sajandat praegu, mul pole sadat aastat aega. tal on megapalju kaadreid ka.
nii hea, nii üksikasjalik.
kuigi ma olen seda episoodi näinud, siis ma lihtsalt armastasin tema üksikasjalikku kirjeldust, ma sain kõik uuesti läbi elada. umbes. ja nüüd mu süda jälle valutab, sets brennan ütles boothile ei-.-
minge metsa, nii head kaadrid olid ka.
david boreanaz on ilus ja andekas ja cocky smile on kah ja emily deschaneli võtaks kohe ära, kui ma mees oleks. brilliantne, välimus, hääl, naeratus, anne, KÕIK ON OLEMAS.
ta õde pole ka halvem.
masendav, kui inimesed on nii perfektsed.
tahaks ka.
damn, miks ma nii obsessed olen?
leidsin ühe blogi, 100 days of bones, kus ta on kirjeldanud kõiki esimest sadat kontide osa.
ma lugesin ainult sajandat praegu, mul pole sadat aastat aega. tal on megapalju kaadreid ka.
nii hea, nii üksikasjalik.
kuigi ma olen seda episoodi näinud, siis ma lihtsalt armastasin tema üksikasjalikku kirjeldust, ma sain kõik uuesti läbi elada. umbes. ja nüüd mu süda jälle valutab, sets brennan ütles boothile ei-.-
minge metsa, nii head kaadrid olid ka.
david boreanaz on ilus ja andekas ja cocky smile on kah ja emily deschaneli võtaks kohe ära, kui ma mees oleks. brilliantne, välimus, hääl, naeratus, anne, KÕIK ON OLEMAS.
ta õde pole ka halvem.
masendav, kui inimesed on nii perfektsed.
tahaks ka.
damn, miks ma nii obsessed olen?
come inspiration come
niisiis.
ootan, et inspiratsioon peale tuleks.
mida ma loen teisipäev kontserdil? see sobiks?:
käbi käbi käbi
talvekülmad läbi
käbi käbi käbi
kool kah varsti läbi
käbi käbi käbi
ongi lugu läbi.
ma ei tea, ma ei viitsi mingit luuletust ka taga ajama hakata.
pets ei taha esineda?
jaaaa dire isiklikult lubas mind reedel kahest viimasest tunnist klaverieksami tõttu ära. vau.
ma jooksin cooperi ära, väga luks tunne. päris neli ringi küll ei tulnud, aga ikkagi TEHTUD. mega.
ma läksin lühkaritega trenni ja oma tenniseseeliku otsisin ka kapist välja. pole juba mingi.... poolteist aastat seda kandnud,
igaljuhul välgutasin sääri (mitte et nad väga näitamist väärt oleks) ja krista vaatas mind imelikult(nagu ta alati teeb) ja proovisin kitkat sensesi ära(see maitseb nagu kinder bueno). ja ongi kõik.
ma armastan neid selle nädala suveilmasid.
minu suurim obsessioon kondid elab väga hästi, tänan küsimast. (jumal, kui obsessed ma olen)
ootan, et inspiratsioon peale tuleks.
mida ma loen teisipäev kontserdil? see sobiks?:
käbi käbi käbi
talvekülmad läbi
käbi käbi käbi
kool kah varsti läbi
käbi käbi käbi
ongi lugu läbi.
ma ei tea, ma ei viitsi mingit luuletust ka taga ajama hakata.
pets ei taha esineda?
jaaaa dire isiklikult lubas mind reedel kahest viimasest tunnist klaverieksami tõttu ära. vau.
ma jooksin cooperi ära, väga luks tunne. päris neli ringi küll ei tulnud, aga ikkagi TEHTUD. mega.
ma läksin lühkaritega trenni ja oma tenniseseeliku otsisin ka kapist välja. pole juba mingi.... poolteist aastat seda kandnud,
igaljuhul välgutasin sääri (mitte et nad väga näitamist väärt oleks) ja krista vaatas mind imelikult(nagu ta alati teeb) ja proovisin kitkat sensesi ära(see maitseb nagu kinder bueno). ja ongi kõik.
ma armastan neid selle nädala suveilmasid.
minu suurim obsessioon kondid elab väga hästi, tänan küsimast. (jumal, kui obsessed ma olen)
Tuesday, May 18, 2010
shine sun shine
ja nüüd ongi nii, et ainult klaverieksam veel ja siis saab eksamitega hüvasti jätta selleks korraks.
mu laulmine NMK's läks nohisemist ja köhisemist arvesse võttes isegi täitsa hästi. tegelt, ainult üks viga. huvitav, kui suur viga see on?
aga kooli üleminekueksam on 5. väga lahe.
söögivahetunnil hakkasime edvardiga siis hinnete teadasaamise eesmärgil geo õpsi otsima, kusjuures edvard suutis väh. kolm korda selle aja kestel ära kaduda(arghhhh).
aga peale tunde, (mõtle, me oleme 8. klass ja saime kell 12 lahti, megamõnus), helistasin ärajooksnud kristale ja kõndisime nurmenukku, kus tüdruk, kes ei suutnud otsustada, kas minna poodi või trolli peale, oleks äärepealt veoki alla jäänud(jutt käib minust loomulikult). ja siis koju ja nõmmele ja laulma. ja listral oli tõsi taga selle plaaniga, et põltsamaal mingis kirikus mina peaks mingi 1000 inimese ees kitarri mängima üksi.
aga õnneks tuli tiina ja ütles, et põltsamaa lükati edasi. probleemid rahastajate ja ajaga korraldajatel.
aga samas see ei ole ka hea, sest et karoliina ei tule teise laagrisse ja nüüd on veel loetud kooriproovid tema seltskonnas! (oh, ma hakkan sinuga nii palju väljas käima, kui aega on:))
õues on superilm.
muide, tundub, et meie kooli kevadkontserdi peaesinejaks on............. mina. ma pean luuletust lugema(mitte et mul mõni oleks) ja siis veel klaverit ka mängima. ebanormaalne.
MIKS MINA????
mu laulmine NMK's läks nohisemist ja köhisemist arvesse võttes isegi täitsa hästi. tegelt, ainult üks viga. huvitav, kui suur viga see on?
aga kooli üleminekueksam on 5. väga lahe.
söögivahetunnil hakkasime edvardiga siis hinnete teadasaamise eesmärgil geo õpsi otsima, kusjuures edvard suutis väh. kolm korda selle aja kestel ära kaduda(arghhhh).
aga peale tunde, (mõtle, me oleme 8. klass ja saime kell 12 lahti, megamõnus), helistasin ärajooksnud kristale ja kõndisime nurmenukku, kus tüdruk, kes ei suutnud otsustada, kas minna poodi või trolli peale, oleks äärepealt veoki alla jäänud(jutt käib minust loomulikult). ja siis koju ja nõmmele ja laulma. ja listral oli tõsi taga selle plaaniga, et põltsamaal mingis kirikus mina peaks mingi 1000 inimese ees kitarri mängima üksi.
aga õnneks tuli tiina ja ütles, et põltsamaa lükati edasi. probleemid rahastajate ja ajaga korraldajatel.
aga samas see ei ole ka hea, sest et karoliina ei tule teise laagrisse ja nüüd on veel loetud kooriproovid tema seltskonnas! (oh, ma hakkan sinuga nii palju väljas käima, kui aega on:))
õues on superilm.
muide, tundub, et meie kooli kevadkontserdi peaesinejaks on............. mina. ma pean luuletust lugema(mitte et mul mõni oleks) ja siis veel klaverit ka mängima. ebanormaalne.
MIKS MINA????
Monday, May 17, 2010
gotta live like we're dying
tegingi geo ära, tegin solfi kirjaliku ka ära, tulin kooli tagasi, megavähe rahvast oli alles, elu lihtsaim eesti keele tund, absull sõna otseses mõttes mitte midagi ei pidanud tegema, geos õppisime kaarti, kus ma sain jälle kogeda oma võimet asju kiirelt meelde jätta ja need peaaegu kohe peale tööd unustada, ning saksa. grammatika.
trenni ja laulma ma ei lähe, keeran magama vist hoopis.
koolis ka köhisin/nohisesin terve aeg.
igaühel meist on oma rada, mida mööda on meil määratud käia.
kui me rajalt kõrvale ei kaldu, läheb kõik hästi.
kuid rajal püsimine pole lihtne.
tee ääres põõsastes linnud ja liblikad, uhked ja värvilised, tõmbavad meid enda poole. meelitavad ja keelitavad. kui ükskord kõrvale astud, siis tagasiteed aga pole. siis muutuvad punarindsed leevikesed raisakotkasteks ja lindudest saavad moskiitod.
tee peal püsimist raskendavad ka lombid, porimülkad ja palju muud raja peal.
kuid kõrvale ei tohi astuda.
kõigi rada ei ole samasugune.
mõned on raskemad, mõned kergemad rajad.
mõned on sopasemad ja mõned helgemad.
mõnda ääristab mets ja mõnda lillepeenar.
mõnda ei ähvarda raja kõrvalt ükski üht.
mõnel rajal on ohud pöördunud maiuspaladeks.
mõnel rajal nii peabki olema.
mõni rada ongi nii loodud.
sest inimesed on erinevad.
aga igaühel meist on oma rada, mida mööda on meil määratud käia.
paljast õhust võlusin filosoofia välja.
-the Script
"Live like we're dying"
trenni ja laulma ma ei lähe, keeran magama vist hoopis.
koolis ka köhisin/nohisesin terve aeg.
igaühel meist on oma rada, mida mööda on meil määratud käia.
kui me rajalt kõrvale ei kaldu, läheb kõik hästi.
kuid rajal püsimine pole lihtne.
tee ääres põõsastes linnud ja liblikad, uhked ja värvilised, tõmbavad meid enda poole. meelitavad ja keelitavad. kui ükskord kõrvale astud, siis tagasiteed aga pole. siis muutuvad punarindsed leevikesed raisakotkasteks ja lindudest saavad moskiitod.
tee peal püsimist raskendavad ka lombid, porimülkad ja palju muud raja peal.
kuid kõrvale ei tohi astuda.
kõigi rada ei ole samasugune.
mõned on raskemad, mõned kergemad rajad.
mõned on sopasemad ja mõned helgemad.
mõnda ääristab mets ja mõnda lillepeenar.
mõnda ei ähvarda raja kõrvalt ükski üht.
mõnel rajal on ohud pöördunud maiuspaladeks.
mõnel rajal nii peabki olema.
mõni rada ongi nii loodud.
sest inimesed on erinevad.
aga igaühel meist on oma rada, mida mööda on meil määratud käia.
paljast õhust võlusin filosoofia välja.
how come we don't say I love you enough
until it's too late, it's not too late
-the Script
"Live like we're dying"
Sunday, May 16, 2010
wish upon the stars
niisiis ma ei räägi oma kitarriarvestusest, sest see oleks võinud tuhat korda paremini välja tulla.
siis SG juurest läbi, minu suurepärased spontaansed otsused, ostsin pulgakommi ja ootasin Marist, kusjuures sain autoga koju, mõnikord tasub mõtlematu olla(mul polnud õrna aimugi tegelt, et vanaisa talle järgi tuleb).
mingi hetk helenahendrika minu poole, imago, minu terrass, palju pilte, pall naabri aias, kusjuures helena oleks peaaegu koera hammaste vahele langenud, kui ta naabrite väravat lahti hakkas tegema(ms, mu pall on nüüd minu juures tagasi, täna hommikul küsisin).
täna kodune une ja geoõppimise päev.
homme hakkan jooksma. koolist nõmmele ja vb tagasi ka. okei, tegelikult ema auto jookseb. või sõidab. saate aru küll.
pole minu asi tulla ütlema, mis on "hea ja õige". kui see on see, mida tahad, palun. see on vaba maa.
ja kui elame nii, nagu tahame ja õigeks peame, oleme võitmatud. vähemalt eneste silmis.
siis SG juurest läbi, minu suurepärased spontaansed otsused, ostsin pulgakommi ja ootasin Marist, kusjuures sain autoga koju, mõnikord tasub mõtlematu olla(mul polnud õrna aimugi tegelt, et vanaisa talle järgi tuleb).
mingi hetk helenahendrika minu poole, imago, minu terrass, palju pilte, pall naabri aias, kusjuures helena oleks peaaegu koera hammaste vahele langenud, kui ta naabrite väravat lahti hakkas tegema(ms, mu pall on nüüd minu juures tagasi, täna hommikul küsisin).
täna kodune une ja geoõppimise päev.
homme hakkan jooksma. koolist nõmmele ja vb tagasi ka. okei, tegelikult ema auto jookseb. või sõidab. saate aru küll.
pole minu asi tulla ütlema, mis on "hea ja õige". kui see on see, mida tahad, palun. see on vaba maa.
ja kui elame nii, nagu tahame ja õigeks peame, oleme võitmatud. vähemalt eneste silmis.
Saturday, May 15, 2010
heiii
eile oli "arvutivaba päev", mis tähendas, et mina läksin õue, lasin päikesel end soendada, kuigi ta lihtsalt keeldub mul pruuniks minna laskmast, ja lugesin geo lehti. yeeeeaa, päike paistis neile peale, nii et põhi9mõtteliselt midagi ei näinud. aga jaa.
siis oli bonesi obsessioon ka täies hoos ja ma jõudsin eile 6 osa ära vaadata. kaks internetist, kolm lindistustelt ja üks telekast. ma ei ole normaalne.
ma siin mõtlesin, et mul on mu vennast kahju natuke(sellest suuremast). sest tal on kodus igav. nojah, tal on ainult kaks vanemat õde, kes on mõlemad praegu pubekaperioodis ja suhtlevad omavahel ja siis pisikene vennakene. nii et tal on igav ja siis ta lõbustab ennast meie kiusamisega. noh, tegelikult ei saa ju pahaks panna.
ma siin ükspäev näitasin marisele, kuidas üks reporter tema ametite teema klassiõhtul peaks käituma. rääkisin, kuidas uudiseid jahtida ja kuidas tuleb ise uudiseks maskeeruda ja siis tasa hiilida ja siis äkitselt uudisele peale hüpata. ette näidates hüppasin muidugi kaspari varba peale ja sain palju möliseda. niipalju siis heatahtlikkusest. okei, maris ei taha ju tegelikult reporteriks saada, nii et see olin siiski mina.
aga mina pean tegelikult oma kitarriarvestuseks valmistuma minema. nägemist.
superilm on.
eile oli "arvutivaba päev", mis tähendas, et mina läksin õue, lasin päikesel end soendada, kuigi ta lihtsalt keeldub mul pruuniks minna laskmast, ja lugesin geo lehti. yeeeeaa, päike paistis neile peale, nii et põhi9mõtteliselt midagi ei näinud. aga jaa.
siis oli bonesi obsessioon ka täies hoos ja ma jõudsin eile 6 osa ära vaadata. kaks internetist, kolm lindistustelt ja üks telekast. ma ei ole normaalne.
ma siin mõtlesin, et mul on mu vennast kahju natuke(sellest suuremast). sest tal on kodus igav. nojah, tal on ainult kaks vanemat õde, kes on mõlemad praegu pubekaperioodis ja suhtlevad omavahel ja siis pisikene vennakene. nii et tal on igav ja siis ta lõbustab ennast meie kiusamisega. noh, tegelikult ei saa ju pahaks panna.
ma siin ükspäev näitasin marisele, kuidas üks reporter tema ametite teema klassiõhtul peaks käituma. rääkisin, kuidas uudiseid jahtida ja kuidas tuleb ise uudiseks maskeeruda ja siis tasa hiilida ja siis äkitselt uudisele peale hüpata. ette näidates hüppasin muidugi kaspari varba peale ja sain palju möliseda. niipalju siis heatahtlikkusest. okei, maris ei taha ju tegelikult reporteriks saada, nii et see olin siiski mina.
aga mina pean tegelikult oma kitarriarvestuseks valmistuma minema. nägemist.
superilm on.
Thursday, May 13, 2010
on the sunny side of the street
kuna mu klaveriõps ütles, et tee koolist poppi ja mu väike ninavesisus muutus ühe päevaga korralikuks nohuks ja ema lubas ka, jäin täna koju. magasin korralikult.
ja läksin võtsin värske õhu käes päikest. niiiiiiii soe ilm.
mängisin seinaga võrkpalli(loomulikult ma võitsin 100:0) ja iseendaga korvpalli(jälle mina võitsin, ma olen täna ikka hoos). ja siis, kui päike vahepeal reaalselt, mitte ainult läbi pilvede paistis, heitsin maha ja päevitasin. ja robsteriga mängisin.
nüüd proovin midagi kasulikku teha, aka geograafiat õppida.
tegelikult ma olen päriselt ka haige. ma ei tunne absoluutselt lõhna! ma ei tea isegi, kas see murulauk, mida ma sõin, ikka oli murulauk, sest ma ei tunne lõhna ja sellega seoses on ka maitsemeeled tömbistunud.
ja ilmselt ma puhkan homme ka, sest mu hääl on kadunud ja mul on vaja ta uuesti üles leida. niisiis pean kõik nurgatagused ja kapipealsed läbi vaatama. sokisahtlisse ja voodi alla, laua peal kõik asjad pilla-palla, aga kus on minu hääl? ning nina võiks ka lahti saada.
mul tuli meelde, kuidas helena ütles, et mulle sobiks punased vurrud. mida teie arvate?
ja läksin võtsin värske õhu käes päikest. niiiiiiii soe ilm.
mängisin seinaga võrkpalli(loomulikult ma võitsin 100:0) ja iseendaga korvpalli(jälle mina võitsin, ma olen täna ikka hoos). ja siis, kui päike vahepeal reaalselt, mitte ainult läbi pilvede paistis, heitsin maha ja päevitasin. ja robsteriga mängisin.
nüüd proovin midagi kasulikku teha, aka geograafiat õppida.
tegelikult ma olen päriselt ka haige. ma ei tunne absoluutselt lõhna! ma ei tea isegi, kas see murulauk, mida ma sõin, ikka oli murulauk, sest ma ei tunne lõhna ja sellega seoses on ka maitsemeeled tömbistunud.
ja ilmselt ma puhkan homme ka, sest mu hääl on kadunud ja mul on vaja ta uuesti üles leida. niisiis pean kõik nurgatagused ja kapipealsed läbi vaatama. sokisahtlisse ja voodi alla, laua peal kõik asjad pilla-palla, aga kus on minu hääl? ning nina võiks ka lahti saada.
mul tuli meelde, kuidas helena ütles, et mulle sobiks punased vurrud. mida teie arvate?
Wednesday, May 12, 2010
Tuesday, May 11, 2010
everybody sing like it's the last song you will ever sing
kuna keegi ei tahtnud täna millegipärast saksat vastata peale minu, veetsin tunnikese üksi koolis külmetades ja saksa sõnu uuesti ja uuesti silmade eest läbi lastes. ja tundub, et see töötas, sest et ma arvan, et enamus läks täppi.
ning muud nagu ei olnudki.
ahjaa, eedo lubi näitas ühele mehele smart-tahvleid ja räägiti kolimisest ja kaubikutest ja veokitest. nii et peagi läheb lahti. mis ei tähenda, et see mulle meeldiks.
ja ma arvan, et peaaegu(peaaegu, sest kunagi ei või kindlalt teada) miski ei suuda seda kolimist eriti meeldivamaks muuta.
aga kuna mina olen kõigest üks järjekordne õpilane, ei saa ma põhimõtteliselt midagi teha.
kauaoodatud ja ammulubatud suveilm võiks ka tulla. kusjuures mulle tundus täna reaalselt väljas soojem kui koolis sees.
everybody live like it's the last day you will ever see
Monday, May 10, 2010
good to have you back
Karoliina on tagasi! oh mu jumal, kolmapäevane laulmine tuleb niiiii juturikas. tahaks jah sinuga rääkida. aga loomulikult mul pole aega kuskile kohvikusse minna-.- neljapäev kõige varem.
loen siin kah tema blogi ja mõtlen, kui tore see on, et sa tagasi oled!
Aga täna.
Terve kool käis päev otsa ristatud kätega rinnal ringi, sest et küte oli välja lülitatud.
enne geod ma ravisin voodooga helena käed terveks;) mis sest, et mu enda käed siis kollased olid-.- ja krista katsus väga järjekindlalt mind ära külmutada.
ja täna peale kooli läksin erandkorras 16 peale(nägin peatuses punase salliga Jani), sõitsin karikakras mööda Hendrikast(lehvitasin) ja nägin Helenat 61 peal(kui ta oleks minu poole oleks vaadanud, oleks lehvitanud).
aga sõitsin lakisse ja kõndisin mööda naljakat moodi ülerahvastatud tänavat Rademari, kust ma oma laupäeval ostetud uue halli hübriidratta ära tõin(mul on nüüd seksikas punane kiiver). Väntasin koju ja küsisin vanematelt, kas ma võin sellega trenni minna. Nad ütlesid ei. Minusugune tüüpiline pubekas kaotas enesevalitsuse(päris ruttu) ja küsis, et mis ta teeb siis, ei lähe üldse trenni, vaid hoopis sõitma või?? ja minusugune tüüpiline pubekas oli väga üllatunud, kui talle vastati, et okei.
niisiis helistasin kristale ja läksime sõitma. kõigepealt ma naersin selle üle, kui retarded ma välja näen. ega krista ka väga palju parem ei olnud. niisiis, kui sõit läks lahti stromka poole, vaatasid kaks rulluuisutüdrukut meid niimoodi, nagu poleks varem kaitsvaid peakatteid näinud.
tiirutasime seal ringi veidike, saatsime hendrikat natuke maad floristikasse ja sõitsime tagasi, (tagasiteel vaatasid kõik meid imelikult, sest me laulsime. koolihümni(suured koolipatrioodid nagu me oleme) ja "Lucy in the Sky with Diamonds"i põhiliselt) tegime kakuringi ja tulime ära, sest mu sõrmed ähvardasid maha kukkuda. niisiis leotasin neid pool tundi sooja vee all, jõin sooja pärast kohvi, vaatasin urmase "Tudengimuusikali" ja nüüd istun siin. ahjaa, vahepeal pakuti šašlõkki ka.
faktike: mina ja krista nägime mõlemad sellel nädalavahetusel unenägusid minust ja keelatud ainetest. not real, you know
loen siin kah tema blogi ja mõtlen, kui tore see on, et sa tagasi oled!
Aga täna.
Terve kool käis päev otsa ristatud kätega rinnal ringi, sest et küte oli välja lülitatud.
enne geod ma ravisin voodooga helena käed terveks;) mis sest, et mu enda käed siis kollased olid-.- ja krista katsus väga järjekindlalt mind ära külmutada.
ja täna peale kooli läksin erandkorras 16 peale(nägin peatuses punase salliga Jani), sõitsin karikakras mööda Hendrikast(lehvitasin) ja nägin Helenat 61 peal(kui ta oleks minu poole oleks vaadanud, oleks lehvitanud).
aga sõitsin lakisse ja kõndisin mööda naljakat moodi ülerahvastatud tänavat Rademari, kust ma oma laupäeval ostetud uue halli hübriidratta ära tõin(mul on nüüd seksikas punane kiiver). Väntasin koju ja küsisin vanematelt, kas ma võin sellega trenni minna. Nad ütlesid ei. Minusugune tüüpiline pubekas kaotas enesevalitsuse(päris ruttu) ja küsis, et mis ta teeb siis, ei lähe üldse trenni, vaid hoopis sõitma või?? ja minusugune tüüpiline pubekas oli väga üllatunud, kui talle vastati, et okei.
niisiis helistasin kristale ja läksime sõitma. kõigepealt ma naersin selle üle, kui retarded ma välja näen. ega krista ka väga palju parem ei olnud. niisiis, kui sõit läks lahti stromka poole, vaatasid kaks rulluuisutüdrukut meid niimoodi, nagu poleks varem kaitsvaid peakatteid näinud.
tiirutasime seal ringi veidike, saatsime hendrikat natuke maad floristikasse ja sõitsime tagasi, (tagasiteel vaatasid kõik meid imelikult, sest me laulsime. koolihümni(suured koolipatrioodid nagu me oleme) ja "Lucy in the Sky with Diamonds"i põhiliselt) tegime kakuringi ja tulime ära, sest mu sõrmed ähvardasid maha kukkuda. niisiis leotasin neid pool tundi sooja vee all, jõin sooja pärast kohvi, vaatasin urmase "Tudengimuusikali" ja nüüd istun siin. ahjaa, vahepeal pakuti šašlõkki ka.
faktike: mina ja krista nägime mõlemad sellel nädalavahetusel unenägusid minust ja keelatud ainetest. not real, you know
Sunday, May 9, 2010
meenuvad kõik olnud suved
mul meenub vanaema trepikoja hõng
meenub kiige ja hiiglaslik kastan
meenub, kuis kõhuli rohetava muruvaiba peal punasel tekil päikesel end soojendada lasksin ja marju ja puuvilju näost sisse ajasin
meenub rand ja meretuul
meenuvad vetikad, mis kuivades valgeks tõmbuvad
meenub nende lõhn ja karge soolane mereõhk
meenuvad lained ja kummimadrats
meenub kitsavõitu trepp äsja uue kuue saanud suvilas
meenub metsarada sealt suvilast mereranda
meenuvad hiigelkivid seal rannas, kuis nende otsas ronitud on saadud
meenub tehtud töö maakodus ja selle eest saadud tasu
meenub naer ja tants ja laul
meenub rulluisutamine kesk suveilu
meenuvad jalgrattad
meenub palju jäätist
meenuvad üks saksa lambakoer ja tema kutsikad
meenub, kuis õhukeste riietega käia hea
meenub puhkus ja puhkus ja puhkus
meenub saunast otse tiiki hüppamine
meenub üks punane roller
meenuvad sõbrad ja sugulased
meenub pallimäng igasugune
meenub libedaks aetud karonalaud
meenuvad retked vanavanematega saaremaale
meenub kümblustünn, mille jaoks olin liiga väike, kolm koera ja piimatass, mis vastu minu tahtmist kogu aeg uuesti täideti
meenub veel päikese käes lamamist
meenub värskelt niidetud muru lõhn
meenub kõik see maitsev looduslik toit
meenub öine valgus
meenub üle jaanitule hüppamine
meenub iga koha oma lõhn, kuis need kõik nii head
meenuvad plätud ja ketsid
meenub mu varvaste vahel liiv
meenub koolieelne tavaline ärev sigin-sagin
meenub kõik see hea
meenuvad kõik olnud suved, nagu oleks need olnud eile
aga mis ma veel siia kirjutada tahtsin, ei meenu.
teid nagunii ei huvita mu nädalavahetus, nii et ma ei hakka sellest jahuma.
aga seda ütlen, et olen taas Rex Stouti lummuses
meenub kiige ja hiiglaslik kastan
meenub, kuis kõhuli rohetava muruvaiba peal punasel tekil päikesel end soojendada lasksin ja marju ja puuvilju näost sisse ajasin
meenub rand ja meretuul
meenuvad vetikad, mis kuivades valgeks tõmbuvad
meenub nende lõhn ja karge soolane mereõhk
meenuvad lained ja kummimadrats
meenub kitsavõitu trepp äsja uue kuue saanud suvilas
meenub metsarada sealt suvilast mereranda
meenuvad hiigelkivid seal rannas, kuis nende otsas ronitud on saadud
meenub tehtud töö maakodus ja selle eest saadud tasu
meenub naer ja tants ja laul
meenub rulluisutamine kesk suveilu
meenuvad jalgrattad
meenub palju jäätist
meenuvad üks saksa lambakoer ja tema kutsikad
meenub, kuis õhukeste riietega käia hea
meenub puhkus ja puhkus ja puhkus
meenub saunast otse tiiki hüppamine
meenub üks punane roller
meenuvad sõbrad ja sugulased
meenub pallimäng igasugune
meenub libedaks aetud karonalaud
meenuvad retked vanavanematega saaremaale
meenub kümblustünn, mille jaoks olin liiga väike, kolm koera ja piimatass, mis vastu minu tahtmist kogu aeg uuesti täideti
meenub veel päikese käes lamamist
meenub värskelt niidetud muru lõhn
meenub kõik see maitsev looduslik toit
meenub öine valgus
meenub üle jaanitule hüppamine
meenub iga koha oma lõhn, kuis need kõik nii head
meenuvad plätud ja ketsid
meenub mu varvaste vahel liiv
meenub koolieelne tavaline ärev sigin-sagin
meenub kõik see hea
meenuvad kõik olnud suved, nagu oleks need olnud eile
aga mis ma veel siia kirjutada tahtsin, ei meenu.
teid nagunii ei huvita mu nädalavahetus, nii et ma ei hakka sellest jahuma.
aga seda ütlen, et olen taas Rex Stouti lummuses
Saturday, May 8, 2010
peaks oma blogi ära kustutama, sest see on nii palju probleeme tekitanud. see oleks kõige mõistlikum lahendus.
aga ma ei suuda seda teha. sest siin on enamus minu viimase poolaasta tunnetest, mõtetest, hirmudest, muredest ja lootustest. siin on põhiliselt minu viimase poolaasta hing. ja ma olen oma blogi armastama hakanud. ma ei saa teda lihtsalt hävitada. nagu tapaks omaenese lapse. sest see on ju minu vaimusünnitis. ja ma ei saa oma ilusat, pisut ropusuist, veidi vildakalt naeratavat blogi minema visata. ei saa.
nii et vabandage mind, ma lähen vanu postitusi tsenseerima.
aga ma ei suuda seda teha. sest siin on enamus minu viimase poolaasta tunnetest, mõtetest, hirmudest, muredest ja lootustest. siin on põhiliselt minu viimase poolaasta hing. ja ma olen oma blogi armastama hakanud. ma ei saa teda lihtsalt hävitada. nagu tapaks omaenese lapse. sest see on ju minu vaimusünnitis. ja ma ei saa oma ilusat, pisut ropusuist, veidi vildakalt naeratavat blogi minema visata. ei saa.
nii et vabandage mind, ma lähen vanu postitusi tsenseerima.
Friday, May 7, 2010
how was the show?
mul oli selgusehetk. üksainus hetk, kui ma nägin selgelt. ja sellele järgnes suur pettumuselaine.
ja kui ma siis oma selguse ja sellega kaasnenud pettumusega klaverisse läksin, mõtlesin, et olen täna korralik ja ei tüüta õpetajat.
sonaat ei tulnud väga välja ka, aga mulle lihtsalt ei meeldi see, kui ta mulle igal teisel tunnil ütleb, et ma olen "täiesti andetu ja ebamusikaalne". ja siis naerab. mõnikord. see on veidi solvav, kallis õpetaja.
ja siis läksin kitarri ja unustasin ära, et kitarriõps täna kusagil kontserdil, ja istusin rõõmsalt kolmveerand tundi lukustatud ukse taga. tore. pärast helistasin õpetajale tagasi ja sain oma mälu värskendatud.
aga kui üleminekueksam on 17 kell 8, siis peale seda ma jooksen nii kiiresti, kui emme auto sõidab, nõmmele ja lodoan kella 10'ks või hiljemalt 10.20'ks jõuda oma solfi üleminekueksamile. loodame, et plaan töötab.
ja muusikalugu ei toimu sellel aastal enam.
lovely.
ahh jaa ja koolist koju tulles oli mul kesk seda külma ja märga üks kevadine soojusehetk. hetkeks tundus, et on kevad. naljakal kombel ei puudunud sellelt piltilmutuselt ka üks prükkar. vaat siis, mis mulle kevadise soojusega seondub;) ei tegelikult see polnud temaga seotud.
ma lahkun, sest mu televiisorist kostavad avatari-hääled ja kedagi tegelikult ei huvita see, mida ma täna tegin.
lovely
ja kui ma siis oma selguse ja sellega kaasnenud pettumusega klaverisse läksin, mõtlesin, et olen täna korralik ja ei tüüta õpetajat.
sonaat ei tulnud väga välja ka, aga mulle lihtsalt ei meeldi see, kui ta mulle igal teisel tunnil ütleb, et ma olen "täiesti andetu ja ebamusikaalne". ja siis naerab. mõnikord. see on veidi solvav, kallis õpetaja.
ja siis läksin kitarri ja unustasin ära, et kitarriõps täna kusagil kontserdil, ja istusin rõõmsalt kolmveerand tundi lukustatud ukse taga. tore. pärast helistasin õpetajale tagasi ja sain oma mälu värskendatud.
aga kui üleminekueksam on 17 kell 8, siis peale seda ma jooksen nii kiiresti, kui emme auto sõidab, nõmmele ja lodoan kella 10'ks või hiljemalt 10.20'ks jõuda oma solfi üleminekueksamile. loodame, et plaan töötab.
ja muusikalugu ei toimu sellel aastal enam.
lovely.
ahh jaa ja koolist koju tulles oli mul kesk seda külma ja märga üks kevadine soojusehetk. hetkeks tundus, et on kevad. naljakal kombel ei puudunud sellelt piltilmutuselt ka üks prükkar. vaat siis, mis mulle kevadise soojusega seondub;) ei tegelikult see polnud temaga seotud.
ma lahkun, sest mu televiisorist kostavad avatari-hääled ja kedagi tegelikult ei huvita see, mida ma täna tegin.
lovely
Thursday, May 6, 2010
lazy
hey babes.
minu ainus kohvitass on olnud täna hommikune! nii et success siiamaani. aga just siis, kui ma soojendasin voodis lebades oma jalgu ja tahtsin mõnusasse pärastlõunasesse unne vajuda, saabusid kaspari sünnipäevalised(kaspar on 10 jippii) vanavanemad. aga ega ma ei kurda,
ja kaspar sai sünnaks roboti, mis on väga mitmekülgne ja lahe ja ütleb pärast tantsimist: i hope nobody saw that. aga siiski on see veidi liiga valjuhäälne, eriti siis, kui vanem õde tahab parajasti raamatusse süveneda või lihtsalt peesitada.
naljakad asjad juhtuvad. eile tulin koolist klaverist ja olin juba lukoili kõrval, kui tuli meelde, et pean hoopis nurmenukku sõitma. olin oma mõtetes, nii et jalad astusid teada-tuntud koduteed. normaalne.
ja öösel oli mul äratus kontide jaoks, mida ma vaadata ei saanudki, sest vanemad olid teleka hõivanud, aga unesegaselt olin juba oma äratuskella kõiki nuppe proovinud, selle lahti ühendanud ja olin valmis seda kuskile viskama, kui tuli isa ja ütles, et mu teine äratuskell heliseb. normaaaalne.
ja täna hommikul hakkasin väravat enne kinni panema, kui auto välja oli sõitnud. normaaaaaalne.
peaks rohkem oma tegevustele tähelepanu pöörama.
näeme hiljem.
minu ainus kohvitass on olnud täna hommikune! nii et success siiamaani. aga just siis, kui ma soojendasin voodis lebades oma jalgu ja tahtsin mõnusasse pärastlõunasesse unne vajuda, saabusid kaspari sünnipäevalised(kaspar on 10 jippii) vanavanemad. aga ega ma ei kurda,
ja kaspar sai sünnaks roboti, mis on väga mitmekülgne ja lahe ja ütleb pärast tantsimist: i hope nobody saw that. aga siiski on see veidi liiga valjuhäälne, eriti siis, kui vanem õde tahab parajasti raamatusse süveneda või lihtsalt peesitada.
naljakad asjad juhtuvad. eile tulin koolist klaverist ja olin juba lukoili kõrval, kui tuli meelde, et pean hoopis nurmenukku sõitma. olin oma mõtetes, nii et jalad astusid teada-tuntud koduteed. normaalne.
ja öösel oli mul äratus kontide jaoks, mida ma vaadata ei saanudki, sest vanemad olid teleka hõivanud, aga unesegaselt olin juba oma äratuskella kõiki nuppe proovinud, selle lahti ühendanud ja olin valmis seda kuskile viskama, kui tuli isa ja ütles, et mu teine äratuskell heliseb. normaaaalne.
ja täna hommikul hakkasin väravat enne kinni panema, kui auto välja oli sõitnud. normaaaaaalne.
peaks rohkem oma tegevustele tähelepanu pöörama.
näeme hiljem.
Wednesday, May 5, 2010
täpselt 4 nädalat ja 2 päeva tunnistusteni
lihtsalt kohvi joon jälle.
aga täna oli üsna huvitav päev.
ehk siis kusntis oli töö, kus pidi sodima. selles ma hea ei ole. minu sodimised.... on tõelised sodimised, mingit kunsti eriti ei jää. ehk siis mitte mu lemmik.
ajalukku me kätlini ja petsiga ei läinud, selle asemel sõitsime saksa gümnaasiumi. tee peal ostsime süüa ka.
jõudsime kohale, klassijuss tuli ka ja siis vastasime 45-le küsimusele saksakeelsete riikide kohta.
nende koolis oli tervelt 4 sakslast: üks mees-, üks naisõpetaja ja kaks vabatahtlikku. noh, meie rösel on ikka ilusam;)
igal juhul vastasime ära ja siis läksime 4-ndale korrusele, kus sai natuke küpsist ja juua. ja toimus gruppidesse jaotamine. igale grupile anti muna, paberit, teipi ja õhupall. eesmärk oli meisterdada mingi seadeldis, nii et muna aknast välja visates terveks jääks. kõigepealt hakkasid meie grupis kaks vene tüdrukut lihtsalt omavahel sekeldama. tubli kümme minutit jamasid, meie eestalsed midagi aru ei saanud. aga lõpus võtsime ühe teise tüdrukuga ohjad enda kätte ja vooderdasime muna ja ühendasime õhupalliga ja viskasime alla. SEE JÄI TERVEKS!! juhhjhhuuuu. huvitavat vestlust õnnestus ka kuulda, rääkijateks kaks Ühisgümnaasiumi poissi: Mõtle, kui kevin porman siin oleks, ei mõtle kui blablbalba siin oleks, hah, hoopis blablablabal.
mis porman teeks huvitav? ta teeks vormeli sellest paberist ilmselt, paneks muna vormeli sisse.
küll eesti on väike.
kirjeldan TSG-d ka siis: õuest ilus. staadionil on kaks kuulitõukeala ja kettaheiteala jnejnejne. sisemised trepikojad on ka ilusad. aga muu on ... noh, meie kool on ilusam. neljas korrus läks juba ilusaks, aga alumised ei tundunud küll väga remonditud.
ja siis anti autasud ka, me arvasime, et läks üsna hästi, aga 7. koht 11-12 hulgast. noh, me ei olnud viimased.
ja siis kooli tagasi, klaver. kool oli nagu välja surnud. ning laulma ka. listral ja b-koori elanikel tuli huvitav mõte, et mingis põltsamaa kahepäevases laagris, kuhu meid registreeriti ja iga koor oma laulu peab esitama, siis kõik laulavad laevukese laulu ja annika mängib kitarri. kust kohast nad võtavad, et mina tahan 300 laagrilise ees kitarri tinistada? see on pealegi kirikukontsert. ptff. ma ei lähe sinna arvatavasti.
ja peale laulmist oli lastevanemate koosolek, mis andis mulle võimaluse kõigi ees robiniga patseerida. lahee.
ja see ongi kõik.
jagan teiega veel pilte lõbustusparkidest, mille järgi mul kohutav igatsus tekkis. ohh kuidas tahaks suve. enamus pilte on Tusenfryd'ist, mis asub Oslos ja mis on lahedaim lõbustuspark, kus ma käinud olen.
aga täna oli üsna huvitav päev.
ehk siis kusntis oli töö, kus pidi sodima. selles ma hea ei ole. minu sodimised.... on tõelised sodimised, mingit kunsti eriti ei jää. ehk siis mitte mu lemmik.
ajalukku me kätlini ja petsiga ei läinud, selle asemel sõitsime saksa gümnaasiumi. tee peal ostsime süüa ka.
jõudsime kohale, klassijuss tuli ka ja siis vastasime 45-le küsimusele saksakeelsete riikide kohta.
nende koolis oli tervelt 4 sakslast: üks mees-, üks naisõpetaja ja kaks vabatahtlikku. noh, meie rösel on ikka ilusam;)
igal juhul vastasime ära ja siis läksime 4-ndale korrusele, kus sai natuke küpsist ja juua. ja toimus gruppidesse jaotamine. igale grupile anti muna, paberit, teipi ja õhupall. eesmärk oli meisterdada mingi seadeldis, nii et muna aknast välja visates terveks jääks. kõigepealt hakkasid meie grupis kaks vene tüdrukut lihtsalt omavahel sekeldama. tubli kümme minutit jamasid, meie eestalsed midagi aru ei saanud. aga lõpus võtsime ühe teise tüdrukuga ohjad enda kätte ja vooderdasime muna ja ühendasime õhupalliga ja viskasime alla. SEE JÄI TERVEKS!! juhhjhhuuuu. huvitavat vestlust õnnestus ka kuulda, rääkijateks kaks Ühisgümnaasiumi poissi: Mõtle, kui kevin porman siin oleks, ei mõtle kui blablbalba siin oleks, hah, hoopis blablablabal.
mis porman teeks huvitav? ta teeks vormeli sellest paberist ilmselt, paneks muna vormeli sisse.
küll eesti on väike.
kirjeldan TSG-d ka siis: õuest ilus. staadionil on kaks kuulitõukeala ja kettaheiteala jnejnejne. sisemised trepikojad on ka ilusad. aga muu on ... noh, meie kool on ilusam. neljas korrus läks juba ilusaks, aga alumised ei tundunud küll väga remonditud.
ja siis anti autasud ka, me arvasime, et läks üsna hästi, aga 7. koht 11-12 hulgast. noh, me ei olnud viimased.
ja siis kooli tagasi, klaver. kool oli nagu välja surnud. ning laulma ka. listral ja b-koori elanikel tuli huvitav mõte, et mingis põltsamaa kahepäevases laagris, kuhu meid registreeriti ja iga koor oma laulu peab esitama, siis kõik laulavad laevukese laulu ja annika mängib kitarri. kust kohast nad võtavad, et mina tahan 300 laagrilise ees kitarri tinistada? see on pealegi kirikukontsert. ptff. ma ei lähe sinna arvatavasti.
ja peale laulmist oli lastevanemate koosolek, mis andis mulle võimaluse kõigi ees robiniga patseerida. lahee.
ja see ongi kõik.
jagan teiega veel pilte lõbustusparkidest, mille järgi mul kohutav igatsus tekkis. ohh kuidas tahaks suve. enamus pilte on Tusenfryd'ist, mis asub Oslos ja mis on lahedaim lõbustuspark, kus ma käinud olen.
tegelikult, ainult see pilt vist ei ole Tusenfrydist.
oehh jahh, ma siis mainin ka, et kätlin märkas kena meest(kes oli sama, kes pormanist rääkis tegelikult) ja ta oligi kena, aga ma arvasin alguses, et kätlin mõtles seda saksamaa vabatahtlikku ja uskuge mind, tema polnud kena. tal olid liiga paksud kulmud. aga see kena mees, tema oli minu grupis ka. ;)
nägemiseni,austatud lugejad
Tuesday, May 4, 2010
run summer run
jookse, suvi, jookse. muidu saab talv su kätte, nagu ta sai kevadegi. kevad küll võitis lõpuks, sest lõppkokkuvõttes sadas rohkem vihma kui lörtsi, aga talv tuli ikkagi ohtlikult lähedale. nii et jookse, suvi.
kitarriõpetaja üsna vihkab mind, või noh, vähemalt ma ei meeldi talle, kohe näha. põhjust ka, sest ma tunnistan ausalt, et olen laisk ja harjutan vähe.
solfiõpetaja oli hämmeldunud, kui ma vastasin tema küsimusele, et ma kirjutan raamatut. ptff, nagunii ei avalda keegi mu mõttetut soperdist, millel veel sisugi ei ole.
aga täna on ametlikult kohvipäev, sest juba kolmas tassitäis läks mu kurgust alla.
ma alustan uuelt lehelt. homme.
tegelikult on mul veel kaht päeva vaja. ja siis saab puhta lehe keerata. veel kaht päeva.
ninnngggggg mul polegi muud öelda kui et paramore. minu ja marise toas. valjusti.
kitarriõpetaja üsna vihkab mind, või noh, vähemalt ma ei meeldi talle, kohe näha. põhjust ka, sest ma tunnistan ausalt, et olen laisk ja harjutan vähe.
solfiõpetaja oli hämmeldunud, kui ma vastasin tema küsimusele, et ma kirjutan raamatut. ptff, nagunii ei avalda keegi mu mõttetut soperdist, millel veel sisugi ei ole.
aga täna on ametlikult kohvipäev, sest juba kolmas tassitäis läks mu kurgust alla.
ma alustan uuelt lehelt. homme.
tegelikult on mul veel kaht päeva vaja. ja siis saab puhta lehe keerata. veel kaht päeva.
ninnngggggg mul polegi muud öelda kui et paramore. minu ja marise toas. valjusti.
come summer come
Jälle tulen mina oma "huvitava" eluga.
eilsest veel niipalju, et:
-annika, kuidas sa seda teed?
-niimoodi saan ma veereda täna oma heelystele. nende kandade all on pisikesed rullid, mida on igapäevase kandmise jaoks imelihtne eemaldada. osta kohe!
tähelepanu tegemist on jalanõudega enne tarvitamist pea nõu müüja või maksevõimelise isikuga
aga täna mu silm valutab pilgutades.
ja täna on nii külm ja niiske ilm. mulle ei meeldi selline ilm. Koolis pidin ära külmuma. koduteel ka. ning koju jõudes pistsin käed üsna kauaks sooja vee alla, enne kui need üles soojenesid. sest mina loll jätsin ju kindad ka koju nagu tavaliselt. aga vihmavarju võtsin kaasa! mis tähendas muidugi, et siis, kui mina koju tulin, vihma ei sadanud.
aga mata jäi ära ja ma sain "Lastega kodus" vaadata ja rohkem kohvi juua ja küüned jõudsin ka kitarri jaoks ära viilida.
"Lastega kodus" on kuidagi liiga kaugele arenenud ja kõik on liiga suureks kasvanud. mulle meeldis varem rohkem. aga veel rohkem igatsen aegu, kus iga päev kell 14.25 näidati hoopis "Kaht ja poolt meest". ja kui jutt juba sellele läks, siis igatsen veel aegu, kus peale Simpsoneid oli "Kolmas kivi päikesest" või "Kaks poissi ja tüdruk (ja pizzabaar)". aga noh, mõnes mõttes on hea, et enam ei ole, sest muidu ma istuksin iga päev, kui ma sel ajal kodus olen, teleka ees.
minust on saamas kohvifriik. ma joon kohvi pm iga kord, kui ma koju tulen. pluss veel hommikuti. ja naljakas on see, et hommikul joon väikse tassitäie, päeval, kui jõuan, keskmise tassitäie, ja õhtul, kui üldse, suure tassitäie.
on päevi, kus mu ainsaks kohvitassiks jääb hommikune. aga on ka päevi, kus ei jää.
thank you tv, sa ise säästad mind saamast telekafriigiks.
varsti NMK-sse jälle, jiiiihaaaaa.
kontide esimese hooaja dvd'd said ka läbi vaadatud see nädalavahetus. peaks teise hooaja ostma, aga raha ei ole.. jama.
laskem suvel tulla!
eilsest veel niipalju, et:
-annika, kuidas sa seda teed?
-niimoodi saan ma veereda täna oma heelystele. nende kandade all on pisikesed rullid, mida on igapäevase kandmise jaoks imelihtne eemaldada. osta kohe!
tähelepanu tegemist on jalanõudega enne tarvitamist pea nõu müüja või maksevõimelise isikuga
aga täna mu silm valutab pilgutades.
ja täna on nii külm ja niiske ilm. mulle ei meeldi selline ilm. Koolis pidin ära külmuma. koduteel ka. ning koju jõudes pistsin käed üsna kauaks sooja vee alla, enne kui need üles soojenesid. sest mina loll jätsin ju kindad ka koju nagu tavaliselt. aga vihmavarju võtsin kaasa! mis tähendas muidugi, et siis, kui mina koju tulin, vihma ei sadanud.
aga mata jäi ära ja ma sain "Lastega kodus" vaadata ja rohkem kohvi juua ja küüned jõudsin ka kitarri jaoks ära viilida.
"Lastega kodus" on kuidagi liiga kaugele arenenud ja kõik on liiga suureks kasvanud. mulle meeldis varem rohkem. aga veel rohkem igatsen aegu, kus iga päev kell 14.25 näidati hoopis "Kaht ja poolt meest". ja kui jutt juba sellele läks, siis igatsen veel aegu, kus peale Simpsoneid oli "Kolmas kivi päikesest" või "Kaks poissi ja tüdruk (ja pizzabaar)". aga noh, mõnes mõttes on hea, et enam ei ole, sest muidu ma istuksin iga päev, kui ma sel ajal kodus olen, teleka ees.
minust on saamas kohvifriik. ma joon kohvi pm iga kord, kui ma koju tulen. pluss veel hommikuti. ja naljakas on see, et hommikul joon väikse tassitäie, päeval, kui jõuan, keskmise tassitäie, ja õhtul, kui üldse, suure tassitäie.
on päevi, kus mu ainsaks kohvitassiks jääb hommikune. aga on ka päevi, kus ei jää.
thank you tv, sa ise säästad mind saamast telekafriigiks.
varsti NMK-sse jälle, jiiiihaaaaa.
kontide esimese hooaja dvd'd said ka läbi vaadatud see nädalavahetus. peaks teise hooaja ostma, aga raha ei ole.. jama.
laskem suvel tulla!
Monday, May 3, 2010
aga ma pidin teile ütlema, et mu ema ütles mulle nüüd, et seda laulu laulis kunagi mingi meesteansambel.
väike eksimus, mis parata. noh, minu õigustuseks võin öelda, et väh. listra versioon kõlab mutilikult. natuke.
ma olen otsuse langetanud, kui keegi teada tahab. vägaväga lähituleviku osas. oehhhh, see saab raske olema.
väike eksimus, mis parata. noh, minu õigustuseks võin öelda, et väh. listra versioon kõlab mutilikult. natuke.
ma olen otsuse langetanud, kui keegi teada tahab. vägaväga lähituleviku osas. oehhhh, see saab raske olema.
when i was younger
kui hale ma olla saan? nagu tõsiselt.
hiljem tulen selle juurde tagasi.
aga praegu, oli kool. mu klassijuhataja tahab mind lämmatada raamatutega saksamaast, ilmselt sellepärast, et kui me eelmine aasta mingil teisel saksa keele viktoriinil käisime, põrusime üsna haledalt. nii et nüüd treenib ta meid selleks. raudselt me kaotame jälle haledalt ja valmistame pettumuse. ma lihtsalt ei ole nii tark ja virk.
aga. siis läksin trenni. see oli nii masendav. esiteks, olime Birksi, mitte alari, trennis. teiseks, kui ma nägin, et Tristan on seal, siis ma mõtlesin, et oh, lahe, ma saan rohkem purjelaua kohta küsida, aga noh, ma pole taga kaua rääkinud ka, nii et alguses ta lihtsalt ignoreeris mind, peale iga punkti, mis ta kaotas, näitas keskmist sõrme(seda tegi kristale ka), aga lõpuks ma sain siiski temaga jutule. ta on mingi.. 13 vist muide.
ja kolmandaks ma lõin üsna trenni alguses iseendale iseenda reketi käepidemega vastu silma. hurt like hell.
ja peale trenni siis avastasime, et mu silm on verine. tõesti, kui hale ma olla saan? löön ise oma näo katki??? daaahhh, ma olen enda peale nii vihane.
igal juhul läksime sööma sinna samma myfitnessi, jälle veidi tujurikkuv, sest võileibu ei olnud, aga krista sai oma friikad ja mina oma apelsinimahla ja rääkisime huvitavast elust.
ja siis laulma, kus BRILLUL ON SÜNNIPÄEV ja ta tõi palju kommi, ning karoliina on ära ja grete on ka kuskil ja ma pean üksi laulma +(pange tähele) me laulame ühte nõuka vanamutikeste laulu.
"Me pole enam väikesed"
selle laulu sõnu ka natuke:
me teame, mis on hellus, mis on hool,
meid saatnud armastus on igal pool,
blablablablabalaaaeimäletaaaaaa,
kuid meie, me pole enam väikesed.
las jääda meile ka käimata teid,
hulk karme päevi ja armunud öid.
las jäävad võitmata blablabla vood
las jäävad meile ka laulmata lood.
või midagi sellist.
ja viis on ka supahh. ei tegelikult päris hea vaheldus ave verumitele ja teistele, mida me tavaliselt laulame.
ja enamus ajast kummitab Paramore'i "The only exception"
And I've always lived like this
keeping a comfortable distance
hiljem tulen selle juurde tagasi.
aga praegu, oli kool. mu klassijuhataja tahab mind lämmatada raamatutega saksamaast, ilmselt sellepärast, et kui me eelmine aasta mingil teisel saksa keele viktoriinil käisime, põrusime üsna haledalt. nii et nüüd treenib ta meid selleks. raudselt me kaotame jälle haledalt ja valmistame pettumuse. ma lihtsalt ei ole nii tark ja virk.
aga. siis läksin trenni. see oli nii masendav. esiteks, olime Birksi, mitte alari, trennis. teiseks, kui ma nägin, et Tristan on seal, siis ma mõtlesin, et oh, lahe, ma saan rohkem purjelaua kohta küsida, aga noh, ma pole taga kaua rääkinud ka, nii et alguses ta lihtsalt ignoreeris mind, peale iga punkti, mis ta kaotas, näitas keskmist sõrme(seda tegi kristale ka), aga lõpuks ma sain siiski temaga jutule. ta on mingi.. 13 vist muide.
ja kolmandaks ma lõin üsna trenni alguses iseendale iseenda reketi käepidemega vastu silma. hurt like hell.
ja peale trenni siis avastasime, et mu silm on verine. tõesti, kui hale ma olla saan? löön ise oma näo katki??? daaahhh, ma olen enda peale nii vihane.
igal juhul läksime sööma sinna samma myfitnessi, jälle veidi tujurikkuv, sest võileibu ei olnud, aga krista sai oma friikad ja mina oma apelsinimahla ja rääkisime huvitavast elust.
ja siis laulma, kus BRILLUL ON SÜNNIPÄEV ja ta tõi palju kommi, ning karoliina on ära ja grete on ka kuskil ja ma pean üksi laulma +(pange tähele) me laulame ühte nõuka vanamutikeste laulu.
"Me pole enam väikesed"
selle laulu sõnu ka natuke:
me teame, mis on hellus, mis on hool,
meid saatnud armastus on igal pool,
blablablablabalaaaeimäletaaaaaa,
kuid meie, me pole enam väikesed.
las jääda meile ka käimata teid,
hulk karme päevi ja armunud öid.
las jäävad võitmata blablabla vood
las jäävad meile ka laulmata lood.
või midagi sellist.
ja viis on ka supahh. ei tegelikult päris hea vaheldus ave verumitele ja teistele, mida me tavaliselt laulame.
ja enamus ajast kummitab Paramore'i "The only exception"
And I've always lived like this
keeping a comfortable distance
Saturday, May 1, 2010
esimene mai
algas mu päev sellega, et ma võtsin tassikese kohvi ja lehvitasin enamusele oma perest, kes Otepääle maitulele sõitis, nägemiseni. siis pesin pea ära.
järgmiseks panime marisega oma uue Paramore'i plaadi mängima ja hakkasime koristasime. Rahmeldasime u. poolteist tundi meeletult.
siis Rimisse, et söönuks saaks, ja saime Helenaga kokku, laenutasime "(500) days of summer" ja tulime meie poole.
see on nii hea film. kuigi ma olin ikka pettunud, kui nad lõpuks kokku tagasi ei läinud. aga nojah, ilmselt see oleks filmi ära rikkunud natuke.
zooey säras, joseph säras.
vaatasime filmi ära, mängisime Wiiga, rääkisime juttu, jõime veel tassikese kohvi ja Helena läks koju.
ja siis tegime Marisega makarone.
Mina vist olen küll kasvueas, mida peaks nimeatama hoopis söögieaks. sest mulle mahtus sisse tass kohvi, šokolaadiröstisai ja POOL PANNITÄIT makarone viineritega. jumal.
mul on muide mingi naljakas harjumus pärast iga söögikorda, ükskõik kui täis mu kõht on, minna kööki, teha külmkapi uks lahti ja seista seal ning mõelda, mida süüa.
seekord oli erand, sest mu kõht on tõesti väga täis.
ja ongi kõik.
järgmiseks panime marisega oma uue Paramore'i plaadi mängima ja hakkasime koristasime. Rahmeldasime u. poolteist tundi meeletult.
siis Rimisse, et söönuks saaks, ja saime Helenaga kokku, laenutasime "(500) days of summer" ja tulime meie poole.
see on nii hea film. kuigi ma olin ikka pettunud, kui nad lõpuks kokku tagasi ei läinud. aga nojah, ilmselt see oleks filmi ära rikkunud natuke.
zooey säras, joseph säras.
vaatasime filmi ära, mängisime Wiiga, rääkisime juttu, jõime veel tassikese kohvi ja Helena läks koju.
ja siis tegime Marisega makarone.
Mina vist olen küll kasvueas, mida peaks nimeatama hoopis söögieaks. sest mulle mahtus sisse tass kohvi, šokolaadiröstisai ja POOL PANNITÄIT makarone viineritega. jumal.
mul on muide mingi naljakas harjumus pärast iga söögikorda, ükskõik kui täis mu kõht on, minna kööki, teha külmkapi uks lahti ja seista seal ning mõelda, mida süüa.
seekord oli erand, sest mu kõht on tõesti väga täis.
ja ongi kõik.
Subscribe to:
Posts (Atom)