minu klass

kas te olete kunagi minu klassiga kokku puutunud?

kas te teate tegelikult, millised inimesed me oleme?

kas te teate, kui väga me ühte hoiame?
kas te teate, kui huvitavaid mõtteid meil üheskoos olles pudeneb?
kas te teate, kui lõbus meil koos on?
kas te teate, kui hästi me kokku sobime?
kas te teate, kui targad me oleme?
kas te teate, kui vaimukad me oleme?
kas te teate, kui ilusad me oleme?
kas te teate, kui andekad me oleme?
kas te teate, kui suurepärased me oleme?
kas te teate, kui väga me igaks ürituseks midagi valmis klopsida üritame?
kas te teate, kui väga kiiduväärt on meie oskus enamusi asju naljaga võtta?
kas te teate, kui väga me tahame kokku jääda?
kas te teate, kui väga me oma lahkuminevate tulevikkude pärast muretseme?
kas te teate, kui väga me üksteist armastame?
kas te teate?? kas te üldse midagi teate??

mina olen oma klassiga kokku puutunud.

mina tean, millised inimesed me oleme.

ma tean, et me oleme ääretult ühtehoidvad.
ma tean, et vestlus on alati huvitav ja tihtipeale pudeneb midagi briljantset.
ma tean, et meil on koos tohutu lõbus.
ma tean, et me sobime ideaalselt kokku.
ma tean, et me oleme väga targad.
ma tean, et me oleme uskumatult vaimukad.
ma tean, et me oleme otsatult ilusad.
ma tean, et meie andele ei leidu võrdväärset.
ma tean, et me oleme täiesti suurepärased.
ma tean, et me püüame alati tulla lagedale millegi omapärasega.
ma tean, et me ei võta midagi liialt tõsiselt.
ma tean, et me püüame kõigest väest kokku jääda.
ma tean, et me oleme kõik väga mures lahkumineku pärast.
ma tean, et me armastame üksteist. väga-väga palju.

MINU KLASS ON MAAILMA PARIM.

ja see jääb nii alatiseks.

Liivi Listra laulustuudio

istusin täna seal ühisproovis ja mõtlesin.

mõtlesin, kui palju see pisikene stuudiokene mulle andnud on.

see ei ole ainult koht, kuhu minnakse kokku ja lauldakse. seda on see muidugi peamiselt, aga seal õpitakse ka palju muud kui ainult õigete nootide tabamine.

punkt üks. fraseerimine, ahelhingamine ja fraaside kokkuvedamine. seda oleme me juba mitu-mitu aastat õppinud ja edusammud on märgatavad. me ei hinga ammugi kahe takti vahekohas ja ahelhingamine sujub väga hästi. ma olen meie üle uhke.

punkt kaks. õigeaegne sissetulek.   laulupeo proovis vehkis dirigent käega, aga kogu saal võttis reageerimiseks ikka vähemalt paar sekundit aega. liivi listra käe all aga oleme meie õppinud auftakti peale viivitamatult, sekundipealt sisse astuma. (olgu, seda harjutame me veel ka viimastes proovides) aga ikkagi. sellest on meil üsna palju juttu olnud.

punkt kolm. viisakas käitumine. kui dirigent räägib tähtsat juttu, siis me kuulame, mitte ei lobise ja naera omavahel nagu tüdrukud minu selja taga, eksole. üleüldse on laulustuudiost ikka väga palju viisakusreegleid saadud kõrva taha pandud.

punkt neli. lavaline käitumine. meie koor, erinevalt paljudest teistest, on ammu selgeks saanud, et lava peal tuleb naeratada, mitte omavahel rääkida ja ilus välja näha. naeratus on ikkagi põhiline. kes tahab kuulata kampa surmtõsiseid tüdrukuid?

punkt viis. patriootlikkus. ma ei tea, võibolla on see lihtsalt mina, aga juba seal proovis tuli täiesti võimas isamaaline tunne peale ja ma tahtsin laulda. tahtsin laulda Eesti eest.

See laulustuudio on mulle nende aastate jooksul nii palju andnud. mainimata jäi veel punkteering, diktsioon ja muidugi ülimalt hea seltskond.

ma ei kahetse kunagi sinna minemist ega kõige selle õppimist. stuudio on mind tohutult arendanud.
ja olenemata kõigist puudustest ja virinatest jään ma seda järgmisel sügisel taga igatsema.

ja sellega ma lõpetangi.

facebooki vabal päeval esinevad kohe võõrutusnähud. käed värisevad, pinge tõuseb ja tekib uus blogipostitus!

üks sinine silmapaar ja teine
üks jagatud vestlus
üks jagatud nali
üks jagatud kurbus
üks jagatud rõõm
üks jagatud naeratus
üks jagatud naer
üks jagatud silmapilk




....okey i give up, facebook here i come!