üsna keeruline on kõike, mis minu ümber ja minu sees toimub, üles kirjutada. aga ma üritan.
üldiselt olen ma koolis lobiseja. juhtub väga harva, et ma tunni ajal vait olen. aga siiski, juhtub. täna juhtus. ja kui ma siis ikkagi möliseda saan, ei ole see õiglane. ei. ole. õiglane.
ja meeleole kõigub ühest äärmusest teise. täna hommikul näiteks olin täitsa imelises tujus ja siis äkitselt langes ära. ja tuli korraks tagasi ja langes jälle. ja veel üks kord. väga ebastabiilne hetkel.
tuleb igasuguseid keerulisi otsuseid teha. kas minna katsetele või mitte? mis haru valida???????? ja üleüldse. kõik on äärmiselt keeruline viimasel ajal.
viimasel kuul on juba veider, kui ükski tund ära ei jää. mis on murettekitav, sest eksamid ja muud koledad asjad lähenevad. aga ega ma ei kurda.
william shakespeare - sonett 57
Being your slave, what should I do but tend
Upon the hours and times of your desire?
I have no precious time at all to spend,
Nor services to do, till you require.
Nor dare I chide the world-without-end hour
Whilst I, my sovereign, watch the clock for you,
Nor think the bitterness of absence sour
When you have bid your servant once adieu;
Nor dare I question with my jealous thought
Where you may be, or your affairs suppose,
But, like a sad slave, stay and think of nought
Save, where you are how happy you make those.
So true a fool is love that in your will,
Though you do any thing, he thinks no ill.
Täpselt sama olukord kõiges
ReplyDelete