Ma kipun hoiduma inimestest, kes mulle meeldivad. Salajas meeldivad, ma mõtlen.
Ma ei julge enam nende pilguga kohtuda. Ei julge õieti nendega rääkidagi. Kuigi tahaks lähedasemaks saada, kaugenen. Miks küll?
Kas ma kardan? Kas arvan, et kui avan end liiga palju, tõmbuvad nad eemale? Võibolla kardan, et nad loevad mu pilgust midagi välja? Midagi, mis oleks parem saladusse jätta?
Aga miks ei jätka ma asju nii, nagu nad varem olid?
Tasa ja targu.
Sest, kui ma eemaldun, paistan ma ilmselt väga tagasihoidliku ja väga igava tüdrukuna. Ja miks mul seda vaja on? Miks ometi?
Mõnikord ma tõesti ei mõista iseennast.
See peab muutuma. Peab. muutuma.
Tuleb jääda ise endaks. Kui talle ei meeldi Sina, siis pole ta sind väärt. Enesekindlus on kõige tähtsam ! :)
ReplyDeletetargad sõnad, krisse, targad sõnad:D
ReplyDeletekas sa tahad öelda, et inimesed kellega sa suhtled, ei meeldi sulle tegelt :D fain.
ReplyDeleteei, meilu:D need, kellega ma suhtlen, meeldivad mulle avalikult:D
ReplyDelete