Astusin täna oma tänavale ja nägin niivõrd kaunist pilti.
märg maapind on täis vastu asfalti surutud sügislehti. vihma kallab taevast alla. väikesed vihmapiisad põrkavad lehtedelt ja märjalt teekattelt parr sentimeetrit tagasi, et siis ühineda suure lombiga, mis keset teed aina kasvab.
ja tänava ääres seisva auto tulede valgusvihus paistis see vägagi lummav.
aga kuna ma olen külmetanud ja liiga laisk, ei hakanud ma koju jooksma, fotokat tooma ja tagasi tulema.
some say love it is a river. kätlin. see kummitab.
No comments:
Post a Comment