Reede
4:30 Äratuskell heliseb ja katkestab minu unenäo, kus mina, Kätlin ja Maris-Kaspar sõitsime bussiga, tulime maha, jalutasime LUMES ja hakkasime just maasikariita uudistama minema(oli kaks riita: puuriit ja maasikariit). Ma tahtsin maasikat.
4:40 Kaspar äratab mind järgmisest unenäost, kus oli Kaiu sünnipäev, aga täiesti hullumeelne maa-alune koht. Päris sünna oli palju lahedam.
5:10 Väljasõit. Terve Tallinn magab veel, öö on vaikne, taevas on must. Väljas on jahe. Kena.
5:40 meeting the whole crew Tallinna Lennart Meri Lennujaamas. Peaks vist tutvustama ka. Seal olen mina, seal on mu isa, minu vend, minu onu Margus, tema naine Signe, isa töökaaslane Valmar, tema naine Maris, võru staar-pankur Elmar, Janek, isa sõber Edvard, Jan ja tema naine, üks mees veel ja tema naine. ja ma ei saanudki nende nimesid teada. aga võibolla tegelikult kuulsin neid. ma lihtsalt ei mäleta. too bad.
6:40 Lennuk tõuseb õhku ja võtab suuna Kopenhaageni lennuväljale. Kuulan iPodi.
Nüüd tuleb ajavahe, enne olime +2 ajavöötmes, nüüd +1. Edasised kellaajad kohaliku aja järgi.
7:00 Lennuk maandub Taanis. Rühime läbi lennujaama transfer centeri poole. See lennujaam on hiiglaslik. Tõesti. Üks väga suur kaubanduskeskus. Möödusime Starbucksist. Aga kahjuks on Taani kallis maa. Ükskord ma proovin selle ära.
9:40 Airberlini lennuk tõuseb Kopenhaagenis õhku. Lennukis olid väikesed telekad, kust tulid naljasaated ja piilupart Donald. Nice, avtually. Kuulasin iPodi ja lugesin veidi raamatut "Ma ei karda".
11:00 Lennuk maandub Saksamaal, Düsseldorfis. Võtsime oma kohvrid, rentisime mikrobussid ja sõit läks lahti Esseni poole. Webquestist tuli meelde, et Essen on Saksamaa roheline süda.
12:15?? Oleme Essenis, parkimismajas. Pildistame kõiki uksi, millest läbi läheme, et oskaks tagasi tulla ja läheme klassikaliste autode messile.
13:30 Saabub ülejäänud seltskond, kes rentis mikrobussi teisest firmast ja kes sai väga suure mikrobussi ja kellel kohalejõudmisega millegipärast väga kaua aega läks.
Helenale
16:00 Kogunemine. Te ei kujuta ette, mis tunne on 5 ja pool tundi ühes väga suures majas ringi käia ja vanu autosid vaadata. Eriti kui ma panin oma ajalehesaapad väikeste kontsadega jalga. Ja toole on vähe. Väga vähe. Ja seltskond on pidevas liikumises. Ma tegin umbes 400 pilti autodest. Vahepeal üks kõõrdsilmne sakslane tuli minuga rääkima. Mingi asjamees seal. Mina ei tahtnud temaga rääkida. Ei saanud eriti aru ka, sest ei viitsind kuulata. Siis kõigepealt kukutasin loomulikult oma fotokakatiku maha, kummardasin, tundsin piinlikkust, ei teadnud, mida öelda ja lihtsalt tulin ära. Minulik. Igal juhul, kogunedes otsustati sööma minna. Sõime seal. Ma olin enne ka mingit hot dogi ja jäätist saanud, aga nüüd üks Hänchenbrust kulus väga ära.
17:00 Läks lahti sõit Hollandi poole.
19:00?? jõudsime siis meie hotelli. See oli pooleldi kasiino, btw. Kell pool kaheksa sõime vähenenud seltskonnaga õhtust(teised läksid linna peale või magama), rääkisime, sõime ära(lõpetasime mingi kell 11, kuigi resto oli tegelikult 10'ni lahti), läksime tuppa, magama.
Laupäev
7:00 Äratus. Minge metsa.
7:30 Söömine. Kusjuures ma võtsin bio õpsi kuulda ja sõin moosisaia. Muid asju muidugi ka, nii et ma ei tea, kas süsivesikud ikka ülekaalus olid.
8:30 Start. Sõit Keukenhofi. Keukenhof on muide tulbiaed. Üks suur tulbiaed. Ja seal on muid taimi ka.
minu enda tehtud pilt muide
Mulle lihtsalt ei jõua kohale, kuidas saab muru olla kahte värvi, ma tahan ka.
9:15?? Keukenhof. Hakkame jalutama. You wouldn't believe the beauty of it. Täiesti haige. See läheb mu elu ilusamate vaadete hulka, muide. Käisime suures saalis, tuulikus sees, vaatasime puukingashow'd, mina kõndisin üle vee(seal olid lisaks normaalsetele sildadele üks rippsild ja siis naljakad sildtrepid, mis käisid üles ja alla ja üles ja alla ja käsipuud ei olnud), jalutasime tükk aega hiiglaslikus aias, sõitsime laste mänguväljakul selle asjaga, mis sõidab nööri peal, ja kuhu hüppad peale ja sõidad teisele poole. Know what i mean? Mina ja Signe ja Kaspar sõitsime seal. Tulpidest sain mingi 300 pilti vist. Ja ostsin klassijussile tulbi ja Listrale ka külakostiks. Tulbisibulaid ka meie aeda panekuks emmele. Ja Marisele äratuskella.
12:00 Lahkusime. Jagunesime kaheks, meie buss läks Amsterdami ja teine läks tuulikuid, juustu- ja puukotatehast vaatama.
13:30 me olime tund aega parkimiskohta otsinud. Amsterdam on jalgratase ja rollerite linn. Sõna otseses mõttes. Kõik on neid täis. Ja parkimismajad olid meie bussile liiga madalad. Kuskile ikka leidsime koha, õue, ja siis jamasime veidi aega parkimisautomaadiga, kus sai ainult müntidega maksta(kust sa leiad 36 eurot müntides?) ja siis oli minek to the main shopüing street.
17:30 Loomulikult mina ei leidnud midagi. Kaspar sai hiiglasliku lego ja mingeid riideid H&M-ist, isa sai Peek & Cloppenburgist jope, ja mänguasjapoest Robinile mingit nänni. Edvard oli meiega ja tema leidis ka oma lapsekesele palju asju ja mänguasjapoest isegi auto DVD-mängija. Normaalne. Ja me pidime veel madame Tussaud vahakujude muuseumisse ka minema, aga Edvard eksis vahepeal ära, nii et jäi ära. Ahh jaa, midagi ma siiski sain, Ben & Jerry's-est kaks vahvlit. Delicious. Igal juhul, 17:30 kogunesime me ühe paadisilla juures terve seltskonnaga. Arvake ära, kus paadisild asus? Üle tee Heinekeni õlletehasest. Üldse mitte palju laulvaid inimesi ei olnud seal.
17:45 Istusime rahulikult paadis, meie 14 eestlast ja lootsime, et nii jääbki. Siis tulid mingi kümmekond või vähem idamaalast sisse. Mõtlesime, et okei, las olla. Siis tuli kapten ja küsis, mis keelt me räägime ja ütles: "Prepare yourself, we have 46 people from India." ma olin mingi MIDAAA? aga jaa, natuke sai naerda ka. Näiteks ühel oli üsna sõna otseses mõttes sokk peas.
19:00 Lõppes meie paadisõit. Täiega tore oli. Hästi lõbus kapten oli ka. Ma nüüd toon teile tõlgitud tekstikatkeid: "Siin on üks jalgrattaparkla, kolmekorruseline(see oli väga jalgrattaid täis). Meil Amsterdamis on üle miljoni jalgratta. Paljudel on üks või kaks ratas varuks, sest et igal aastal vähemalt ühel korral varastatakse su jalgratas ära. Mõnikord 2-3 korda aastas..........Siin on turg, kust saab varastatud jalgratta tagasi osta....................Kanalid on 3 meetrid sügavad. Üks meeter on jalgrattaid ja kaks meetrit vett." Vot selline mees oli. Veel õpetas meile veidi hollandi keelt, rääkis ujuvast hiina restoranist, msi oleks avamispäeval peaaegu uppunud ja ütles, et ta tahaks vesijalgrattad ära uputada. Lahe vend. Siis, laevast väljumine. Olin esimesel toolil kapteni selja taga ja ootasin, et India mass minust mööduks. Vaatan, et ühe naise fotokas välgub minu suunas. Mõtlesin, et ta teeb mu selja taga aknast avanevast vaatest pilti. Aga võta näpust, jõudis minuni, osutas fotokale, minule, pobises midagi, mis võibolla isegi oli inglise keel. Ma kehitasin õlgu ja naeratasin. Ta tegi mu näo ees klõpsu ära. Hah, ma saan Indias kuulsaks. Aga miks ta ikkagi minust pilti tahtis teha? Üks mees tuli veel, kaamera liikus minu näo eest läbi, mõtlesin, et mida, veel üks? aga siiski liikus kaamera peatumata edasi ja tegi hoopis kaptenist pilti.
Hakkasime resto poole kõndima.
19:30 Kohale jõudes oli meid palju vähem, sest Valmar, Maris ja Janek põikasid vahepeal ühte coffee shopi sisse. (Kes ei tea, siis coffee shopideks nimetavad kõik narkotarbimiskohikud ennast Amsterdamis. Ja seal on see täiesti seaduslik.) Hakkasime sööma. Eelroa juures sai kõvasti naerda, kui puljongi koos pardimaksapallikestega tellinud inimestele toodi suur kauss, mille keskel oli kolm pisikest kena taignapallikest. Päris hea. Siis tulid kelnerid ja valasid puljongit ka peale. Mina sõin kolme sorti lindu. Ehk siis pasteet, üks pallike ja midagi singi ja pasteedi vahepealset. Aga süüa sündis küll.
Kuskil eelroa ja pearoa vahepeal kadus Janeki näost värv. Talle telliti Pepsi. Teenindajad olid nende coffe shopiga ühendusse astunud ja küsinud, mis ta sõi. Selgus, et khmmmkoogikesed ei ole tühja kõhu peale just väga tervislikud. Tõmbavad veresuhkru väga alla. Teenindajad olid väga abivalmid, tegid talle suhkruvett ja siirupivett ja tõid šokolaadipallikesi ja nende eest ei pidanud isegi maksma. Aga Edvard, kes polnud Janekit enne seda reisi näinudki, aga oli temaga ühes hotellitoas, läks temaga taksoga haiglasse kaasa. Ja veel kuulsin juttu, kuidas Marise väimees oleks peaaegu ära surnud ja sain teada uudise, et Poola riigipead on kõik surnud. Masendav.
Aga ma pean meie restost ka rääkima. Väljastpoolt jättis üsna kehva mulje. Selline tavaline, ukse kõrval ripub silöt, Indonesische restoran(õige silt, Teh Tuynhuyn(või oli Huyntuyn), euroopa restoran, oli ukse kohal). Aga sisemus, vau. Kohe alguses võeti kõigilt mantlid, ise ei pidanud kuhugi riputama. Lillekujundus oli väga stiilne, pooleteistmeetrises läbipaistvas vaasis olid pooleteistmeetrised roosad tulbid, vett oli vaasis paari sentimeetri jagu. Roose oli kolm. Mulle nii meeldis. Ja pikadpikad küünlajalad olid ka. Ja valged linad laudadel. WC oli ka ilus, isegi ajakirjad olid lugemiseks. Ja käterätisüsteem: Oli palju pisikesi väikeseid käterätirulle(korralikud, paksust vannilinariidest rätikud) ilusas punutud korvis ja oli pesukorv, kuhu oma kasutatud läteräti viskad. Kui ma kunagi mingi ime läbi restorani avan, on seal mittemasu korral selline kätekuivatussüsteem.
Nüüd toidust. Pearoog oli tõesti väga maitsev muide. Pardirind seekord. Punase veini kastmes vist. Ja aedvilju ja muid lahedaid asju oli kõrval. Magustoit, Pavlova, ei olnud midagi erilist. Mulle ei maitse eriti Pavlova. Aga kahest valikust oli see parem. Noh, ma sõin puuvilju ja jäätist, mis pavlovaga kaasas käisid.
23:00 Tagasi hotellis, kusjuures meie vannitoas oli nii vann kui dušš muide. Nn vihmadušš oli, see, mis on täpselt sinu kohal ja suur. Käisin pead pesemas. Pakkisin kohvri kojuminekuks kokku. Läksin magama, väsitav päev oli. Isa läks Janekile ja Edvardile haiglasse järgi.
Pühapäev
6:30 Äratus. Kas te teete nalja või?
6:45 Okei, nüüd peaks üles tõusma.
7:00 Kohvritega autosse ja siis sööma. Pühapäeval sõin šokolaadikonfettidega saia. Loomulikult oli või kõva, mu sai läks katki ja pool šokolaadi kukkus taldrikule. Aga ma sõin ikka.
7:20 Planeeritud ärasõit. Haha.
7:30 Ärasõit. Kas ma mainisin ühte oma tähelepanekut selle reisi jooksul? Nimelt, minu jaoks annab Elmar täitsa Nero Wolfe'i mõõdu välja. Ta on ka suur ja tüse ja joob palju õlut. Nero Wolfe on Rex Stouti krimkade kangelane muide. Guugeldage, kui vaja.
8:00 Loovutame Amsterdam Schiphol lennujaamas auto ja kohvrid(küll erinevates kohtades). Jamame veidi piletitädiga, kes meie märkuse peale, et kõik meie kohad on erinevates ridades, rebib need piletid puruks ja annab piletid kahekümnendasse ritta.
Läbisime turvakontrolli, vaatasime suures lennujaamas ringi, möödusime taas Starbucksist(Ükskord ma proovin selle ära. Kui ainult sellist saba ei oleks.) Ma ostsin ainsa asja sellelt reisilt, raamatu "Twenties Girl". Praegu ei oska veel öelda, kas raamat on hea või väga hea.
9:40 Lennuk väljub. Tuli välja, et kahekümnes rida on see, kus pole akent ja seljatuge ei saa alla lasta. Õnneks meie kõrval, istmetel 20 DEF ei olnud kedagi ja seal oli aken ja sai seljatuge alla lasta ja me saime terve lennu seal istuda. Kuulasin iPodi, lugesin "Ma ei karda" lõpuni, alustasin "Twenties Girli" ja heegeldasin. Avastasin, et mu heegeldamiskotis olid käärid ja ükski lennujaam ei olnud nende vastu huvi tundnud. Normaalne. Ma oleks ju võinud kellegi ära tappa. Aga noh, ega ma ei tapa. Muide, mu liblikal on nüüd üks tiib rohkem. Enne oli pool, nüüd on üks ja pool.
11:30?? Vahemaandumine Vilniuses. Mõned läksid maha, mõned tulid peale. Meie istusime. Meie istmeid ei tahtnud keegi endale, väga hea.
Ajapööre jällegi, üks tund edasi(või oli see juba enne Vilniust?? ahh, ei tea, ei huvita).
14:35 Maandume Tallinna Lennart Meri Lennuväljal. Kohalik kellaaeg on 14:35 ja õhutemperatuur on 7 kraadi. Tänan, et lendasite Estonian Airiga!
Hollandist tulijaid kontrollis narkokoer. Armas kuldne retriiver oli. Kohvrid nuusutas ka üle ja enne, kui need lindile jõudsid, aga lint juba liikus, kõndis seal peal nagu jooksulindil. Heh.
Igal juhul, saime kohvrid kätte, jätsime grupiga hüvasti, viisime Edvardi Meriväljale koju, viisime Marguse ja Signe Veskimetsa koju ja tulime ka koju.
Kell oli 15:40.
Terve reis paistis päike, v.a. laupäeva päris hommik. Kuigi, ikkagi oli jahe, tuul puhus. Aga päike paistis ja see oli tore. Ja tegi kõik soojemaks ja paremaks.
Minu reisi lõpp.