eile oli nii tore, laulmises oli vaheaeg. me brilluga rääkisime juttu. listra kutsus tagasi, kõik teised olid juba sees. me venisime ka sinna, ta kutsus, tulge, tulge. ja siis läks ees. aga see uks pannakse tavaliselt nii, et ta ei lähe lukku. seekord oli keegi ta teise asendisse keeranud. nii et me jäime ukse taha luku taha. lahe. ma sõna otseses mõttes lihtsalt viskasin pikali ja naersin natuke aega. ja siis prõmmisime ust, kuni meid sisse lasti.
täna nothing special, v.a. see, et ma tulin nõmmelt bussiga koju. sest et ma tahtsin ilusat ilma nautida. loomulikult läks selle aja peale külmaks.
aga piretiga tulime ja arutasime koolide liitmise plusse ja miinuseid. esimest korda näen plusse tegelt. siin need on:
me saame remonditud koolimaja
see on üks väga suur kool
me saame oranži koolimaja. okei, maris ütles, et see tuleb oranž ja kollane, aga ikkagi.
miinused:
mu mälestused jäävad vanasse koolimajja, selle seintesse, ustesse, põrandasse. selle koridoridesse ja klassiruumidesse, selle hõngu ja selle õhku. need jäävad selle õhku rippuma.
kooli nimi. selles ei ole isikupära. Tallinna Õismäe Gümnaasium. Ei Humanitaari ega Väikest. mitte midagi, mis näitaks iseloomu.
olgu kasvõi Tallinna Õismäe Toomas Hendrik Ilvese Gümnaasium või Tallinna Õismäe Annika Gümnaasium või midagi. Siiski, Tallinna Väike-Õismäe Humanitaargümnaasium oleks ka lahe.
miski ei ületa Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi. pole midagi teha.
sest mälestused jäävad siia.
On aeg need mälestused oma mällu salvestada ja tekitada uued mälestused uude kooli. Ja küll me selle eest hoolitseme, et oleks, mida mäletada.
aga ma ei taha minna.
okei, seda ei juhtu veel, eksole. veel on viis nädalat selles kollases koolimajas. veel viis nädalat...
ja siis on suvi!!!!!!!!!
No comments:
Post a Comment