ma tahaks, et ma ei oleks nii lapselik.
mulle ei meeldi, kui minu kohta tarvitatakse sõna laps.
sest ma olen teismeline. naljakas, kas pole. tüüpiline pubekajutt. see, et ma pole enam laps, tahan olla täiskasvanu, kõik on minu vastu blablablaaa.
ma tean, et ma olen rumal.
võibolla on laps just õige sõna? minusugune loll ja lapsik inimene. inimene, kes rõõmustab, kui hangib kuskilt õhupalli ja käib ringi nokamütsiga.
võibolla ma olengi lapsik.
ma ei loobu oma mütsist, õhupallidest, suhkruvatist ega millestki muust, aga üht ma tean:
ma pean hakkama asju paremini läbi mõtlema.
sest mul on lugematu arv mälestusi, mille pärast mul piinlik on. ja mitte kõik ei ole sellised, mida on tingimata vaja, et neist õppida. mul on nii paljudest minevikuhetkedest kahju. et ma ei osanud õigeid asju näha ja taibata. et ma ei osanud õiget asja öelda ega isegi mõelda. sest ma olen rumal.
ma ei taha nii palju vigu teha. Ma ei saa kunagi olema veatu. seda ma tean. aga ma tahan teha vähem vigu.
ma proovin.
No comments:
Post a Comment