summer in the city

aa ja ma unustasin eile mainida, et jube kahju, et ei anta välja rannajobude auhinda. sest me kristaga oleksime kindlad võitjad.

ja täna tuli hommikul onu meile, siis läksime tema ja mu õe-vennaga lõpuks ka "Shreki" vaatama, päris äge,

"Hundike, too mu kuri parukas."

ja siis ma sõin lihtsalt lõputult palju ja käisin toidupoes ja mu kõht ei suuda ära otsustada, kas ta onl iigtäis või lihtsalt tühi. et pm on päev otsa liigsöömisest halb olla ja äkitselt hakkab kõht korisema. see ei ole normaalne.

ja siis käisime perega vanaisa-vanaema juures londoni pilte vaatamas ja ma sõin jälle tohutult.
varsti hakkab jälle kõht korisema ilmselt. tõesti, team täitmatu, here i come.

aga ma sain Rooney jalgpallisärgi ja see on lihtsalt suurepärane.

ja ilm on superkena ja terve linnaskäigu aja kummitas Joe Cocker- Summer in the City, mitte et see laul muidu väga hea oleks.

and that's it. enjoy

ice cream

kuidas see võimalik on, et inglased saksamaale 4:1 kaotasid?????????? ei ole nii.
ei noh deutschland on ka äge, eksole, aga vaene inglismaa my love.

täna sai esimest korda sellel aastal rannas käidud ja ilusa punase jume sai ka.
olime kristaga umbes poolteist tundi, aga kogu aeg oli jahe ja tuul ja selline tunne, et päike üldse ei võta. ja pärast oleme mõlemad tomatid, normaalne.
ja minu juures mängisime jalgpalli ja wiid ka.

ja jäätis on mega. koos maasikate, aed- või mets-, on ikka super.

when the work is done

peale seda, kui ma eile olin põhimõtteliselt päev otsa põrandaid imenud ja sahtleid koristanud, läksin peale 51 päeva ilma wiita(ta ütles mulle seda) uuesti wii fit plusi mängima ja lasin sellel endale mingi treeningu teha. päris korralik trenn ikkagi.

ja täna oli superplaan minna kristaga pirita randa helena ja hendrika rügamist vaatama, aga krista ei saanud tulla, nii et ma niitsin hoopis muru ära.

üsna töine nädalavahetus.

aga ilm on ilus.

malle

millegipärast tuli tahtmine jagada teiega üht hetke eelmise aasta laululaagrist.

nimelt tegime etendust maakast nimega Malle.
etenduse lõpus pidi Malle maetama, aka minu magamiskott, mis on täidetud patjadega ja pea kohal on minu luukeremask, pidi lavalt alla visatama.

niisiis, tegime proovi, toppisime mu magamiskoti patju täis, panime maski sisse mu dressika, et pea tühi ei tunduks, ja kõik oli tipptopp. võtsime asjad jälle ära.

mina kadusin toast.

mingi aja pärast tulin tagasi ja vaatan, et mu magamiskott on jälle kummis ja mask on kah pea kohal.
mõtlesin, et teised toppisid selle jälle asju täis ja läksin tema kõrvale ja ütlesin muretult: "Tšau, Malle."

järgmisel hetkel kuulis vist terve maja mu karjatust, sest padjad ja dressikas tõusid istukile.

tegelikult oli see Katre, ja nad arvasid, et ma tabasin ära, et ta seal oli, sest ma ütlesin tšau.

aga mina olin pahaaimamatu ja oleks kõigepealt ehmatuse ja pärast naeru kätte põhimõtteliselt hinge heitnud.

päris lapsik, ma tean, aga see oli kohutavalt naljakas.

for the fun of it

never better

ja olengi tagasi, kokku sai jalgratastega sõidetud 38,62 km, jipiiiii. kahel päeval kokku loomulikult, ma pole krista, et ühel päeval nii palju sõita viitsiks:)

murastes veel väike pinks, jalgpall, korona, kriket, korvpall, sulgpall, robini valve, jalgpalli vaatamine, söömine, söömine, söömine..

suitsulest ja värske kartul ja kõik muu supertoit.

jaaaaaa inglismaa sai alagrupi võidu ja mängib mingi päev saksamaaga. vinge.

ja üle lõkke hüppasin ka, äge.

enne jaanipäeva sai "Sherlock Holmes" vaadatud, mis oli väga meeldiv. okei, sünge, aga ikkagi mulle meeldis. tõesti. meeldis.


kuidas sa ütled way too slowly eesti keeles?  too slowly on liiga aeglaselt. aga way too slowly? palju liiga aeglaselt? väga liiga aeglaselt? väga palju liiga aeglaselt?  ma ei suuda seda hetkel sõnastada.

ja ongi kõik.

ja mina toetan MMil Inglismaad.

kiik

ma ei suutnud vastu panna ja pean ühe pulmapildi ikka üles ka panema.

where i was and what i did

niisiis.
eelmine nädal passisin veel veidike kodus,
neljapäeval oli kitarrikontsert ja õhtul sõit otepääle.
reedel oli tädi pulm, ilm oli super, külakiik oli äge, süüa sai palju, elu on lill, kõik oli tore.
ming tantsulõviga sai isegi tantsitud ja mingisse näidendisse mängima mindud ja minu tavalise ebagraatsilisusega sai loomulikult järsult libedalt muruselt künkalt(mis tegelikult oli vist keldri katus) alla ka libisetud.

ja ööseks läksime ikkagi arulasse tagasi, järgmine päev oli suhteliselt family reunion seal, vanaemavanaisa ja onu nr 3 tulid ja jäid, värskelt abiellunud paar käis kah läbi, ja mu onu nr 1(perega) ja onu nr 2(kaasaga) käisid ka läbi. onu nr 2 võttis oma numpsiku koera ka kaasa, temaga sai ka mängitud, väga tore.

ning pühapäev tagasi tallinna, nüüd on kaks päeva ilusti kodus lebotatud, maris käis üheksandike lõpetamisel esinemas ka, ning homme on murastes jaanipäev, kuhu ma arvatavasti ilmun jalgrattaga. .. 20 kilti sõita äkki?? okei, tegelikult on vist umbes 15. aga ega ma ei tea.

ja tahaks mainida, et vaadates üheksandike pilte, jääb mulje, et kõigil olid väga ilusad kleidid ja kõik teadsid, mida teha.
ja ilmselt olen mina järgmine aasta see, kes paneb selga vana kleidi, sest ei leidnud ühtegi normaalset, ja komistab teel lavale või läheb üldse vales suunas või jääb kuhugi kinni või teeb midagi muud tobedat. minu tasakaaluvõime juures on see vägagi oodatav.

tegelikult, vaimne tasakaal on mul olemas, ma arvan. lihtsalt kehalise tasakaaluga tuleks veel natuke tööd teha.


ja kondid ja gardneri krimkad.

ja jalgpall.

so long

childhood should be all about swings

tallinnas olen kaua kodus mölutanud, raamatu läbi lugenud, palju konte vaadanud, vägavägaväga palju söönud, eriti jäätist, ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi

täna tegin üksi lasagnet, üsna ekperimenteerimiseks läks, sest meie vahukoor oli kaks nädalat vana ja pool oli üks suur klimp, nii et ma viskasin klimbitüki ära ja segasin ülejäänu piimaga. siis vaatasin, et on liiga vedel ja lisasin heast peast juustu. juust ei segunenud niisama ära, nii et panin mikroahju.
ja siis alles peagi lasagnele.

aga kusjuures kõlbas süüa, see oli isegi hea.  (nomnomnom)

ja eile käisin hommikul kitarriansamblis, wii, neljapäev kontsert,
siis kahtlases kohas, tööstushariduskeskuses, õmbleja juures, andsin kuskil koridoris mõõdud, ebanormaalne.

ja pärast läksin helenale ja kristale linna närvidele käima, kusjuures leidsin uued lühkarid;)   
ja foorumis, tõesti, esimest korda elus, seal oli ikka ülikõva isetehtud/looduslike seepide/dušigeelide/deodorantide/näomaskide jms pood ja me pidime loomulikult kõik asjad üle nuusutama ja kõik ei olnud üldse nii meeldiva lõhnaga kui võiks arvata.


Angela Montenegro: Childhood should be all about swings.
Dr. Jack Hodgins: Swings?
Angela Montenegro: You know: how high can I go, if I twist the chains how fast will I spin.
Dr. Jack Hodgins: Or if I try and jump off before the swing stops.
Angela Montenegro: Exactly.
Dr. Jack Hodgins: I miss that feeling.
Angela Montenegro: Yeah me too.
Dr. Temperance Brennan: I miss organic chemistry class, those were good times.
Zack Addy: I miss my first microscope.
Special Agent Seeley Booth: Great, yeah and I miss normal people. Can we go on?

mulle nii meeldis see angela mõtteavaldus, et ma pidin selle siia ka kirjutama.

ning see ongi kõik enamvähem asjalik, mis ma tahtsin öelda.

nägemiseni, ladies

inimestele, kes tahavad last

esimene reegel, muretsege lapsele vanem õde, kes teda valvaks, kui ta magab, või temaga mängiks, kui te tahate midagi muud kasulikku teha, nagu pesu pesta, süüa teha, koristada, ise süüa või lihtsalt lõõgastuda.

või siis palgake mind lapsehoidjaks!

what cannot be taken

guess who's back

mina. loomulikult.

seikluspark oli ülilahe, ma jätsin sujuvalt teise-kolmanda raja vahele ja lippasin kohe neljandale, õigesti tegin, sest meie ees oli mingi grupp koos seitsme-aastase poisiga ja maris-karin-kaspar seisid suht kaua nende taga.
nii kaua, et kui mina absoluutselt inimtühja viienda raja lõpetasin, alustasid nemad kolmandat.

ja linnamäe sõidud ka kaks korda, imeline.

siis, 10. juuli, emme-issi pulmaastapäev, palju õnne neile.
elektrikud käisid ja mina ladusin veel puid, kive, laotasin multši ja isegi rohisin veidi. see on ime, ausõna.

ja õhtul oli gurmaanitsemine, ahjus küpsetatud forell, õunakook vanillijäätisega, ja valgehallitusjuust brie heledate viinamarjadega. ma ootasin päev otsa seda.

õhtul vaatasin P.S. I love you filmi (gerald butleriga) ja põhimõtteliselt nutsin terve aja, veider isegi minu kohta. aga see oli kuradi kurb film ka.

ja reedel, 11-ndal, niitsin muru, olin täiesti läbi, õhtul taaskord saun ja mullivann, väga mõnus.

täna koju ja jälle kohe gurmaanitsema, sinimerekarbid valge veini leemes keedetuna. kena.

lõpukingi, kontide teise hooaja kogumiku sain ka kätte, kenamaks läheb.

muide, mu rahaline seis on suve algusest saadik suurenenud juba neljakohalise igasuguste asjade summa võrra. beat that.

i must have done something good

see on lihtsalt imeline, kui vaatad korra kõrvale ja siis tagasi käru või põranda või kus-iganes-robin-on poole ja sulle vaatavad vastu kaks suurt ümmargust sinist uudishimulikku silma. imeline.

tegelikult, maakaevamisega on nii, et kui maapind koosneb liivast ja kruusast, võin ma kaevata küll. nagu täna hommikul. pehmet mulda ka. aga kõva kuiva rohuga kaetud maad, no thanks.

hiljem ilmselt seiklusparki, lovely.

nägin, kuidas pasknäär kurge peksis, not charming. tõeline loodusetendus iga päev. põhiliselt linnud ja konnad.

aga ma lähen nüüd laisklen kuskil mujal.

see ya soon.

there's a dream in the future

ja mu kahesajas postitus ongi käes. see käis küll kähku.
niisiis peaks midagi erilist kirjutama, aga ei ole midagi kirjutada.

ladusin jälle kive ja kaevasin maad ka. sellele tööle mina suurena ei lähe. loodetavasti. ma pole vist kunagi teinud midagi nii väsitavat kui kõva ja kuiva maa kaevamine. nüüd ma saan aru, miks raamatu "Augud" tegelased omadega nii läbi olid.

ja täna käisin otepääl poes ja tegin kirjut koera.

eile oli megapalav ja mõnus ilm, täna on pilvine. aga noh, pilvine on ka hea, teisteks töödeks hea.

ma mõtlesin oma koolilõpukingituse ka välja, pole tegelikult väga raske arvata: KONDID. ma lihtsalt mõtlesin, et kui teised said DVD'd, võiks mina ka midagi vaadatavat saada, või mis.

ja siin ma olen, iga natukese aja tagant tuleb loomingulisus peale ja siis kougin kuskilt oma hiphop vihiku ja känguru pastaka välja ja lasen jutul joosta. üsna mõttetu tuleb ikkagi välja.

nagu näha, pole mul tõesti midagi asjalikku öelda, niisiis, tšüss auf wiedersehen.

i get by with a little help from my friends

ma just nihutasin, kärutasin, ladusin ja paigutasin poolteist tundi kive. elagu mina!
teate, et kivide ladumine on ju muidu asjalik ja tore töö, aga need putukad, limuskid, ämblikud ja konnad, kes äravõetud kivide alt nähtavale tulevad, ei ole üldse asjalikud ja toredad. ja kive ladudes annab sõrmi ka nende vahele jätta ja valutama panna. nii et nende kahe asja pärast mulle ei meeldi. aga muidu on ju tore ja asjalik töö.

eile käis krista, põhjalik ekskursioon, tore oli.

kas siin maamunal on selliseid inimesi ka, kes pole mu ametlikud followerid, aga ikkagi loevad mu blogi??
lihtsalt huvi pärast küsin.

ma hakkasin üle pika aja jälle vihikusse kirjutama. päris mõttetu jutt tuleb vist, aga jah. on nii palju asju, mida ma tahaks sisse kirjutada, aga ma ei tea veel, kuidas.

jube, milline igatsus tuli peale. suur must valus igatsus. ja ma lihtsalt kõndisin ringi ja igatsesin. päris kaua. praegu on igatsus üle läinud. just nagu oleksin võitu saanud. võibolla saingi? aga võibolla tuleb ta tagasi, suurema ja võimsamana kui varem. ja sellisel juhul ei ei tea ma, kas olen valmis teda vastu võtma. ma lihtsalt ei tea.

and that's it.

ma pean ka mainima, kui ülim klass meil on.      paremat ei oskaks tahtagi.

ja siin ma nüüd kükitan otepääl. krista tuleb ka varsti läbi.
puud õõtsuvad, päike paistab, MINA tegin lõunasööki ja kõik on kena.
tänaseks on mu muremõtted üle läinud ja ma ootan seda suve, mis on algamas.

when the world comes down

Kool on läbi.
Ma peaksin olema ülimalt õnnelik.
guess what?
Ma ei ole.

ma lihtsalt ei saa olla õnnelik fakti üle, et ma ei astu sellesse majja enam iialgi. see ajab mind nii masendusse.

ja siis me nutsime seal kambakesi. jane pärast. ja veelkord jane pärast. ja selle pärast, et kõik teised nutsid. ja siis mina ainukesena vist nutsin veel kooli pärast ka. väga nutune oli.
hellu oli eriti masenduses.
õpetajad tulid ka ja muigasid meie nutuhoo üle.

ma unustasin oma kiituskirja ka klassi ja läksin seda ära tooma ja nutsin seal üksi, mõeldes, et see on viimane hetk selles klassis, viimane jalutuskäik selles koridoris, viimane kord seda ust lahti lükata. depresssive.
kingureeda juurest käisime ka läbi ja tegime pilti.

kurat, ma peaks suvetööle ikka jääma, et saaks seal koolis kauem olla.
ma ei unusta sind kunagi, vana kool. ma jään sind alati igatsema. liiga palju on koos läbi elatud.
alati.

sama käib sinu kohta, jane. alati.


ja kambaga hessu,
ma loodan, et õllesummeri plaan jääb jõusse.

aga härrasedprouased, piltidega peate ootama, sest ma lähen otepääle. too bad.

jäägem praeguseks jumalaga.

they say you love someone enough you've gotta set them free

minu päeva elavdas äkitselt pirgu mõisast saadud psühholoogialoeng ja täpsemalt üks lause: 90 % tunnetest on vastastikused.
seni olen ainult mõelnud, kuidas ma kõigile, kes mulle ei meeldi, ise ka ei meeldi.

aga nüüd tuli mõte, et inimesed, kes mulle meeldivad, .. et mina äkki meeldin neile ka? !! see oleks nii tore.

ma ei tea, miks ma end niimoodi piinan.
lihtsalt ootan, kuigi tean, et oodatav ei tule.
lihtsalt tunnen, kuidas iga mööduv šanss möödub ja mina ei tee midagi.

our hearts are hungry for a food that won't come


aga tänasest.

tassisime laudutooleraamatuid, käisime ReetKinguga juttu puhumas ja läksime kristaga hortesesse, käisime ringi, ostsin aiatööriistu, mis pärast mu kotist välja paistsid, nii et ma olin nagu mingi maamees, ja pico pallasid, krista otsis mandariinipuud, ei leidnud, kurb.

ja tulime ära, välja on ülim palavus ja ma keeran ilmselt peagi jälle magama.

merenaised

sleepy

eilse päeva ma pm magasin maha, vahepeal tõusin, et süüa ja telekat vaadata ja "Pettepunkt" lõpetada ja siis jälle magama.

täna hommikul kell 7 üles, nii minulik on see hommik, kus saaks magada, mingit puugisüsti saada. aga noh, ajupõletikku ka ei tahaks, eksole.

varsti kooli laudu pesema ja siis ilmselt kristaga hortesesse.

tegelikult ma olin eile päev otsa megaunine ja täna ka parem pole, nii et parem oleks, kui ma koolis sinna laudade peale magama ei jääks.

elamenäeme.

ekskursioon

Noh, kanuumatk algas vägaväga toredasti, lõbus oli.

üks hetk istusime suure kivi peal, tagantjärgi päris lõbus, siis EI olnud kindlasti lõbus. kangutasime tükk aega enne, kui lahti saime.
aga pärast hakkas padukat sadama ja ära väsisime ka ehk siis lõpp ei läinud enam nii ladusalt.

sõime suppi ja tõrjusime sääski, sõitsime rabasse, täitsa normaalne lühikesevõitu rabamatk.

kilesaun ja kümblustünn olid küll üle kõige, kõik said seal nii hästi läbi, meil on super laulukooriklass ka.
grillimine ja õhtusöök oli ka väga äge.

hiljem läks veidi jamaks, aga mingit täielikku katastroofi ka ju ei olnud. (siis küll tundus, et on, aga noh, aeg parandab haavad. i guess)

hommik, päevitamine, külakiik keskel istudes ja mitte kuskilt kinni hoides ja nii jõudsimegi ärasõiduni.

kokkuvõttes siiski päris tore.

(meilu, varsti panen pilte ka)