Kool on läbi.
Ma peaksin olema ülimalt õnnelik.
guess what?
Ma ei ole.
ma lihtsalt ei saa olla õnnelik fakti üle, et ma ei astu sellesse majja enam iialgi. see ajab mind nii masendusse.
ja siis me nutsime seal kambakesi. jane pärast. ja veelkord jane pärast. ja selle pärast, et kõik teised nutsid. ja siis mina ainukesena vist nutsin veel kooli pärast ka. väga nutune oli.
hellu oli eriti masenduses.
õpetajad tulid ka ja muigasid meie nutuhoo üle.
ma unustasin oma kiituskirja ka klassi ja läksin seda ära tooma ja nutsin seal üksi, mõeldes, et see on viimane hetk selles klassis, viimane jalutuskäik selles koridoris, viimane kord seda ust lahti lükata. depresssive.
kingureeda juurest käisime ka läbi ja tegime pilti.
kurat, ma peaks suvetööle ikka jääma, et saaks seal koolis kauem olla.
ma ei unusta sind kunagi, vana kool. ma jään sind alati igatsema. liiga palju on koos läbi elatud.
alati.
sama käib sinu kohta, jane. alati.
ja kambaga hessu,
ma loodan, et õllesummeri plaan jääb jõusse.
aga härrasedprouased, piltidega peate ootama, sest ma lähen otepääle. too bad.
jäägem praeguseks jumalaga.
No comments:
Post a Comment