ma just nihutasin, kärutasin, ladusin ja paigutasin poolteist tundi kive. elagu mina!
teate, et kivide ladumine on ju muidu asjalik ja tore töö, aga need putukad, limuskid, ämblikud ja konnad, kes äravõetud kivide alt nähtavale tulevad, ei ole üldse asjalikud ja toredad. ja kive ladudes annab sõrmi ka nende vahele jätta ja valutama panna. nii et nende kahe asja pärast mulle ei meeldi. aga muidu on ju tore ja asjalik töö.
eile käis krista, põhjalik ekskursioon, tore oli.
kas siin maamunal on selliseid inimesi ka, kes pole mu ametlikud followerid, aga ikkagi loevad mu blogi??
lihtsalt huvi pärast küsin.
ma hakkasin üle pika aja jälle vihikusse kirjutama. päris mõttetu jutt tuleb vist, aga jah. on nii palju asju, mida ma tahaks sisse kirjutada, aga ma ei tea veel, kuidas.
jube, milline igatsus tuli peale. suur must valus igatsus. ja ma lihtsalt kõndisin ringi ja igatsesin. päris kaua. praegu on igatsus üle läinud. just nagu oleksin võitu saanud. võibolla saingi? aga võibolla tuleb ta tagasi, suurema ja võimsamana kui varem. ja sellisel juhul ei ei tea ma, kas olen valmis teda vastu võtma. ma lihtsalt ei tea.
and that's it.
No comments:
Post a Comment