Tuesday, June 22, 2010

where i was and what i did

niisiis.
eelmine nädal passisin veel veidike kodus,
neljapäeval oli kitarrikontsert ja õhtul sõit otepääle.
reedel oli tädi pulm, ilm oli super, külakiik oli äge, süüa sai palju, elu on lill, kõik oli tore.
ming tantsulõviga sai isegi tantsitud ja mingisse näidendisse mängima mindud ja minu tavalise ebagraatsilisusega sai loomulikult järsult libedalt muruselt künkalt(mis tegelikult oli vist keldri katus) alla ka libisetud.

ja ööseks läksime ikkagi arulasse tagasi, järgmine päev oli suhteliselt family reunion seal, vanaemavanaisa ja onu nr 3 tulid ja jäid, värskelt abiellunud paar käis kah läbi, ja mu onu nr 1(perega) ja onu nr 2(kaasaga) käisid ka läbi. onu nr 2 võttis oma numpsiku koera ka kaasa, temaga sai ka mängitud, väga tore.

ning pühapäev tagasi tallinna, nüüd on kaks päeva ilusti kodus lebotatud, maris käis üheksandike lõpetamisel esinemas ka, ning homme on murastes jaanipäev, kuhu ma arvatavasti ilmun jalgrattaga. .. 20 kilti sõita äkki?? okei, tegelikult on vist umbes 15. aga ega ma ei tea.

ja tahaks mainida, et vaadates üheksandike pilte, jääb mulje, et kõigil olid väga ilusad kleidid ja kõik teadsid, mida teha.
ja ilmselt olen mina järgmine aasta see, kes paneb selga vana kleidi, sest ei leidnud ühtegi normaalset, ja komistab teel lavale või läheb üldse vales suunas või jääb kuhugi kinni või teeb midagi muud tobedat. minu tasakaaluvõime juures on see vägagi oodatav.

tegelikult, vaimne tasakaal on mul olemas, ma arvan. lihtsalt kehalise tasakaaluga tuleks veel natuke tööd teha.


ja kondid ja gardneri krimkad.

ja jalgpall.

so long

3 comments:

  1. See, kui ma olin oma lõpetamisel, siis ma teadisn aint neja asja :
    1) Vaata mis teised teevad
    2) copy paste nr ühte mälusse
    3) unusta nr 2 ära
    4) Võta vastu tunnistus ja lill kui sind kutsutakse.

    Tean, et meile üks kord loeti ette, et kuidas see tseremoonia juhtub, kuid.. mulle tundub, et enamus ei kuulanudki siis :)

    ReplyDelete