oli sula. pole sula. üks päev oli sula ja kohe on kõik teeääred täiesti musta värvi, terve maailm muutus kaunist valgeks mingiks nõmedaks porikarva määrdunuks. ja kui nüüd jälle külm tuleb, siis see mustus jääb siia veel kauaks.
üks mu viimase aja arvukatest poeemidest ka siinkohal:
Jääaeg 3
Lumi tuli maha.
Lumi jäi.
Lumi ära minna ei taha.
"Jääaeg" meile sai.
Räästad tilguvad.
Lumi sulab.
Kätte jõudnud on
"Jääaeg 2: Suur sula".
Kui loogiliselt mõelda,
mõtted ritta seada,
siis varsti tegemist meil teha
tuleb dinosaurustega.
ehk siis, ei midagi geniaalset, aga minu stiil. ei oska paremini.
No comments:
Post a Comment