Ei ole teist sellist tunnet nagu see, kui sa lihtsalt viibid ümbruskonna kõrgeima tipu otsas ja vaatad loodust. See tekitab tunde, et sa oled maailma valitseja.
jah, ma käisin jälle mootorsaaniga sõitmas. sellega jõudsingi sinna mäetippu.
lumelauaga sõitsin ka. meie mägi oli nii kõva, et see oli sama hea kui Kuutsemägi. Ainus erinevus, et Kuutsekal ma sõidan blade'idega. aga seekord me kuutsekale ei lähe.
hommikul oli megasobiv ilm välutegevusteks, väljas oli soe, aga lumi kandis väga hästi, kõige pealmise kihi peal sai kõndida, mäest alla lasta ja lühikesi kurve teha saaniga.
siis lõunaks tuppa ja õue tagasi. ja kõik oli muutunud. vahepeal sadas vihma ja üldse oli liiga soe, lumi ei kanna enam nii hästi, puhas lödi. ja sõidud olid aeglased.
kui kaspar saani juhtis ja ma kaasa sõitsin, siis üks hetk vajusime sisse ja oleks ümber käinud. napikas oli, päästsime kuidagi saani ära ja elame veel. JIIIHAAA.
ja ülejäänud aja nohutsen ja teen musa referaati.
ma avastasin nii palju uut lily alleni kohta. ma olen hämmingus.
igal juhul olen rahul, et ma Otepääle tulin. Loodame, et hommikul on jälle maapind ära külmunud.
so greetings from the kingdom of winter.
be safe.
No comments:
Post a Comment