when i was younger

kui hale ma olla saan? nagu tõsiselt.

hiljem tulen selle juurde tagasi.

aga praegu, oli kool. mu klassijuhataja tahab mind lämmatada raamatutega saksamaast, ilmselt sellepärast, et kui me eelmine aasta mingil teisel saksa keele viktoriinil käisime, põrusime üsna haledalt. nii et nüüd treenib ta meid selleks. raudselt me kaotame jälle haledalt ja valmistame pettumuse. ma lihtsalt ei ole nii tark ja virk.

aga. siis läksin trenni. see oli nii masendav. esiteks, olime Birksi, mitte alari, trennis. teiseks, kui ma nägin, et Tristan on seal, siis ma mõtlesin, et oh, lahe, ma saan rohkem purjelaua kohta küsida, aga noh, ma pole taga kaua rääkinud ka, nii et alguses ta lihtsalt ignoreeris mind, peale iga punkti, mis ta kaotas, näitas keskmist sõrme(seda tegi kristale ka), aga lõpuks ma sain siiski temaga jutule. ta on mingi.. 13 vist muide.
ja kolmandaks ma lõin üsna trenni alguses iseendale iseenda reketi käepidemega vastu silma. hurt like hell.
ja peale trenni siis avastasime, et mu silm on verine. tõesti, kui hale ma olla saan? löön ise oma näo katki??? daaahhh, ma olen enda peale nii vihane.

igal juhul läksime sööma sinna samma myfitnessi, jälle veidi tujurikkuv, sest võileibu ei olnud, aga krista sai oma friikad ja mina oma apelsinimahla ja rääkisime huvitavast elust.

ja siis laulma, kus BRILLUL ON SÜNNIPÄEV ja ta tõi palju kommi, ning karoliina on ära ja grete on ka kuskil ja ma pean üksi laulma +(pange tähele) me laulame ühte nõuka vanamutikeste laulu.

"Me pole enam väikesed"
selle laulu sõnu ka natuke:
me teame, mis on hellus, mis on hool,
meid saatnud armastus on igal pool,
blablablablabalaaaeimäletaaaaaa,
kuid meie, me pole enam väikesed.
las jääda meile ka käimata teid,
hulk karme päevi ja armunud öid.
las jäävad võitmata blablabla vood
las jäävad meile ka laulmata lood.

või midagi sellist.
ja viis on ka supahh. ei tegelikult päris hea vaheldus ave verumitele ja teistele, mida me tavaliselt laulame.

ja enamus ajast kummitab Paramore'i "The only exception"

And I've always lived like this

keeping a comfortable distance