kas ma juba mainisin, kui kinnisideestunud(ma räägin, mulle ei meeldi see sõna, obsessed isegi parem) ma olen?
esimesed neli pilti sellest suurepärasest kaadri- ja üksikasjaliku kirjelduse blogist.
ühtlasi kontide sajandast episoodist, the parts in the sum of the whole.
nad räägivad oma esimesest juhtumist seal. alguses mõlemal oli teineteise suhtes suur crush, aga siis brennan tõmbus tagasi (for some reason i don't quite understand) ja nad rääkisid sellest Sweetsile ja niiöelda "olevikus" oli ka kissing scene ja booth ütles: I knew. (in the beginning). aga bones ei julge ennast siduda ja nii jääb liit loomata. aga episoodi lõpus nad kõnnivad minema nagu paarike. weird.
kondid on lihtsalt geniaalne show, kas te ei arva.
emily deschanel on võrratu.
igatahes, tagasi maailma, kus ma teesklen, et ei ole täielik kontidefriik ja et mul on elu.
helena mainis täna ühe teise asja kohta: tema on nagu su jumal, aga kondid on nagu.... usk.
ma muigasin pool tundi bussis selle üle nagu totakas. kontide koha pealt ma üsna nõustun. kuigi nad on ka rohkem adoring object, sest ma olen raudne teadusejünger, mis ususse puutub:)
ja ma ei kasutaks sõna jumal, rohkem nagu...... eeskuju äkki? sest nii obsessed ma ka ei ole.
maailma parim suveilm on meil siin, Tallinnas, praegu.
mu kaheksa aastat klaveriklimberdamist kulmineeruvad homse eksamiga.
mu klaveriõpetaja andis mulle heast peast cappy ice fruiti ka, eksam/proovieksamiga tegu ikkagi.
ma just mõistsin, et tegelikult on see nõudlik naine mulle nii tuttavaks saanud nende aastate jooksul.
jätan teid siia ja naasen oma raamatu rüppe.
see inglid ja deemonid pidi jaa hästi hea raamat olema. film oli ka mega, aga raamat pidi parem olema.
ReplyDeletema tahan ka filmi näha.
ReplyDeleteja raamat on tõesti super.